Erki Mitman võistles Euroopa karikavõistlustel, Marko Ulla tuli Eesti seenioride meistriks

Mitmed Läänemaa kergejõustiklased olid märtsi teisel nädalavahetusel võistlustules eri kergejõustikuvõistlustel. Sel korral saame peatuda vägagi esinduslike võistluste juures.

Slovakkias, Šamorinis toimusid Euroopa talvised heitealade karikavõistlused. Eesti U23 koondises tegi kaasa Noarootist pärit ja Haapsalu kergejõustikuklubist sirgunud Erki Mitman. Praegu Audentese SK värve kaitsev sportlane võitis meeste U23 odaviskes tulemusega 61.09 15. koha.

Meeste 800-grammise odaga on noormehe isiklik tippmark eelmisel suvel visatud 62.60. Kui uut aastat alustad 61-meetrise viskega juba märtsis, annab see usku, et 20-aastase noore andeka spordimehe mark võiks 2019. aasta lõpuks olla sootuks teiste numbritega.

Erki Mitman: “Loodan, et tulemus võiks kindlasti olla 70 meetri sees. Selleks on tööd tehtud. Olen keskendunud odaviskele.”

Haapsalu kergejõustikuklubi sportlane Anna-Maria Vjazemski esindas Eestit Šiauliais toimunud Baltimaade U18 ja U20 mitmevõistluse võistkondlikel meistrivõistlusel. Noor mitmevõistleja aitas oma U20 vanuseklassis saadud tubli kaheksanda kohaga Eesti koondise üldvõiduni. Tema punktisumma oli 3158.

Üksikaladest jooksis ta 60 meetrit tõkkeid 9.34-ga, hüppas kõrgust 1.64, tõukas kuuli 8.49, hüppas kaugust 5.18 ja läbis 800 meetrit 2.48,93-ga. Eelmisel talvel püstitatud isiklikust rekordist, mis on tal 3243, jäi puudu 85 punkti.

Kolmas võistlus, mis samal nädalavahetusel meie kergejõustiklastele võistlusvõimaluse andis, oli Eesti seenioride talvised meistrivõistlused.

Reeglid, mida neil võistlustel kasutatakse, on seatud vastavalt vanusele. Kõik vanusegrupid jooksevad-hüppavad koos, aga lõpptulemuse arvutab välja koefitsent. See tähendab, et kiireima aja jooksnud sportlane ei ole automaatselt Eesti meister, vaid tiitli võidab vanuse poolest eakam, kuid ka tubli tulemuse teinud sportlane.

Eesti meistritiitel tuli ka Läänemaale. Selle võitis Marko Ulla meeste kõrgushüppes. Ta sai jagu 1.71 kõrgusest latist. 50-aastaste klassis võistlev Ulla sai koefitsendituleuseks 1.98. Siiski oli võit napp, ta edestas vaid ühe sentimeetriga 1933. aastal sündinud Anatoli Sillarit. Tema ületas küll kõrguse 1.05, kuid 85-aastaste hulgas võistlev vanahärra koefitsent andis tulemuseks 1.97.

Veel oli Marko Ulla medalimees 200 meetri jooksus. Tulemusega 25,04 (koefitsent 23.04) võitis ta pronksmedali. Kuld kuulus 1961. aastal sündinud ja 55 klassis võistlevale Valery Zhumadilovile. Tema läbis distantsi puhta ajaga 25,46, kuid koefitsent tõi talle ajaks koguni 21,46.

Teine Läänemaa mees, Lauri Tanner tegi kaks jooksu. 60 meetri sprint andis 40-aastaste klassis võistlevale sportlasele 9. koha. Siin sai ta ajaks 7,99 (7,65). Kuldmedalimees oli aga 1952. aastal sündinud Viktor Kruuse, kes läbis 60 meetrit 8,26-ga, kuid vanusekoefitsent andis meistritiitli ajaks 6.70. Lauri Tanneri 800 meetri jooks andis ajaks 2.18.36 ja tasuks 5. koht.

Võistluse vanim ja legendaarseim sportlane oli kahtlemata sügisel oma 97. sünnipäeva tähistav Tartu kergejõustiklane Nora Kutti. Temale kuulus kuldmedal ja Eesti meistritiitel naiste kuulitõukes. Tulemuseks 4.55, mis vanusekoefitsenti arvestades andis tulemuseks 15.61.

Jaanus Getreu

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.