TÄNA MAALEHES: Kuldmedali matused. Lume värv on nüüd patu värv

Sulev Oll kirjutab Maalehes, et tal on pärast suusatajate dopinguskandaali matuselise tunne. “Käin ja leinan neid mälestusi, mida hinges kannan. Muidugi pole keegi (veel) suuri ja erilisi suusamedaleid tagantjärele ära võtnud, hoiukohast kindlasti mitte. Aga nad lähevad ära hingest, sellest kullakambrist, kus on tallel kõige kallimad aarded: pildid lapsepõlvest, killud kogetud armastusest, ülevate hetkede peegeldused.”

Rein Sikk aga meenutab päevi, mil Soome uppus vere ja sopa sisse. Ta oli 2001. aasta märtsis, Soomet vapustanud dopinguskandaali keskmes, olles tõenäoliselt ainuke eestlane, kellel õnnestus rääkida veredopingut kasutanud Harri Kirvesniemiga.

Valimiste suurte lubaduste saatus läheb vaekausile

Olukorras, kus uue valitsuskoalitsiooni ametlikke läbirääkimisi pole veel minutitki peetud, on parteide põhilubaduste saatuse ennustamine tänamatu tegevus. Valimistulemus andis meile aga teada selle, mis valikuid toetas rahvas. Argo Ideon analüüsib, millal tulumaks muutub; kas tasuta bussisõidul on kriips peal; millal õllehind kukub ja kas pensionärid saavad raha juurde.

MART HELME: las need liberaalid teevad oma valitsuse, meie tuleme nende järel koristusbrigaadiga

EKRE esimees Mart Helme ütleb intervjuus Maalehele, et puht edevusest ei ole tal mõtteski kompromisse teha, et ministrikohta saada. “Las need liberaalid teevad oma valitsuse, las nad näitavad, et kõik nende lubadused on olnud bluff ja vale. Meie tuleme ühel päeval loomulikult koristusbrigaadiga nende järelt koristama. See saab üsna ebameeldiv olema, aga me oleme selleks valmis.”

Põllumehed: poliitika on piimahinna kõrval teisejärguline

Põllumehed mäletavad hästi, et Reformierakonna eelmise võimuloleku ajal neid eriti ei toetatud. Pessimistid kardavad, et elu maal läheb nüüd kehvemaks, optimistid loodavad, et reformarid on õppust võtnud.

Ilmatark: talv on läinud täpselt nii, nagu seapõrn näitas

Pärnumaal elava Maalehe ilmatarga Ilmar Tiismaa sõnul on seekordne talv läinud täpselt nii, nagu seapõrn jõulude eel näitas: tuleb pehmepoolne ja pikk talv. Ta ennustab, et 10. aprillini on lumi maas, pärast seda keerab ilm soojaks.

Lätlased Eesti toidust: pole siin normaalset rukkileiba ega kohupiima

Eesti lätlased ning Läti eestlased jagasid Maalehele tähelepanekuid naaberriikide toidulaua kohta. Selgus, et lõunanaabrid pole küll rahul meie leiva ega kohupiimaga, kuid mõnda toitu ikka kiidavad ka.

Maailma päästmine ehk kuidas Siim Kiisler 193 riigi ministrile ühislaulu kirjutas

ÜRO Keskkonnaassambleed juhtiv Siim Kiisler on 193 riigi ühisavalduse nimel sunnitud lennukiga lennates oma ökoloogilist jalajälge kümnete tonnide süsinikdioksiidide võrra suurendama. Tema ülesandeks on veenda kõigi riikide esindajaid võtma üksmeelselt vastu deklaratsioon.

Staažikas valimiskomisjoni liige: 1953. aasta jäi kahjuks vahele

Pärnumaal Surju valimisjaoskonna komisjonis töötab Vaike Nõmmiste (88), kes esimest korda oli selles ametis 1951. aastal. Komisjoni esimees Elve Tilk ütles, et Vaike palutakse alati appi, sest ta on aktiivne ja tore.

Norras pakuvad omavalitsused tasuta spordivõimalusi

Norra omavalitsusliidu juht Gunn Marit Helgesen rääkis intervjuus Maalehele, et ka selles riigis käib arutelu, mis ülesanded peaks jääma omavalitsustele ja kuidas neid tugevamaks muuta. Norras plaanib valitsus omavalitsusi reformida, leides, et mõned on liiga väikesed, et kanda kõiki ülesandeid ja kohustusi.

Naised lausa sulavad tulbist!

Kuigi Jäääär laulab, et “minul pole rohkem sulle anda, kolm lõtva tulpi, nukker naeratus ja tort”, on tulbist saanud Eesti lillekasvatajate naistepäevalill number üks. Nende kinnitusel meeldib tulp naistele.

Eesti silobakter sai Tokyo ülikoolist heakskiidu

Lõuna-Eesti rohumaadelt pärit bakterist valmistatud silokindlustuslisand toimib ka Jaapanis, kinnitas sealsete teadlaste tehtud uuring. “Jaapanis on 1,2 miljonit lehma ehk 15 korda rohkem kui Eestis. Turg on ahvatlev,” tunnistab Starter ST juht Üllas Jaaska Maalehele.

Putukajahu ja kontidest valmistatud tekstiil

Eesti ettevõte Gelatex valmistab tapamajas üle jäävatest loomakontidest, -kõõlustest ja -nahast keedetud želatiinikiududest nahasarnast tekstiili. Ettevõtte kaasasutaja Mari-Ann Meigo Fonescal on suur huvi tekstiilide vastu.

Mari Kalkun: laulutegijatel on võime muuta maailma

Pea kümme aastat vabakutselisena oma muusikat loonud ja paljudes maailma paikades sellega ka silma paistnud Mari Kalkun on kogenud, et hea kontserdi puhul tekib publikuga energiavahetus – annad ja saad vastu. Muusikuga käis vestlemas Jüri Aarma.

Läänemere isandad: ei üksi saarlased, vaid ka kuralased

Mis värk nende kuralaste-saarlastega õieti oli, et nad nii kõvad mehed olid? Asja aitab ehk selgitada ajalooprofessor Matti Klinge nägemus muistse Soome (et mitte öelda Saami) mereriigi kohta, kirjutab Karl Kello.

Kevadväsimus – haigus ei ole, aga elu segab ikkagi

Kevadväsimust kui meditsiinilist diagnoosi olemas ei ole, kuigi nii mõnedki inimesed seda igal kevadel tunnevad. Terviserubriik kirjutab, millega tegu ning kuidas hädast jagu saada?

Loe artikleid pikemalt Maalehest.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.