Maaleht kirjutab Salajõe reostunud kaevudest ja veekvaliteedist

Tänane Maaleht kirjutab Eesti kaevude vee kvaliteedist. Artiklis tuleb teemaks ka Läänemaa Salajõe küla joogivee kvaliteet, mis muutus elanikele talumatuks juba ligi 20 aastat tagasi.

Salajõgi on karstialal, kuhu kohalike elanike sõnul juhiti turbaväljade kuivendusvesi. Nii jõudis turvas väidetavalt maa-alustesse karstisüvenditesse ja sealt edasi põhjavette ning elanike kaevudesse ja allikatesse.

Kuigi praeguseid kaevusid see puhtaks ei tee, saab järgmisel kuul selgemaks, millises sügavuses on veesooned reostunud. Selleks tellis Lääne-Nigula vallavalitsus uuringu.

Uuringu tarbeks puuriti Salajõe külla hulk 10-30 meetri eri sügavusi puurkaeve. „Selle uuringu eesmärk on välja selgitada, millisest pinnasekihist saaks kvaliteetset vett, kui uusi kaevusid teha,“ rääkis Salajõe elanik Mare Urbas.

Kõik veesooned ei pruugi reostunud olla, aga loogika, et mida sügavam, seda puhtam, Salajõel ei kehti. Urbase naaber puuris lausa 42-meetrise puurkaevu, sinna hakkas hoopis soolane vesi sisse tungima, sest meri on kohe sealsamas.

Artiklis räägib ka Haapsalus kodumasinaid remontiva osaühingu Teco KM juht Mait Ender sellest, mida kare vesi kodumasinatele teeb.

Loe pikemalt Maalehest.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.