Arheoloogilisi takistusi Haapsalu raudtee taastamise teelt ei leitud

Risti aleviku lähedal Haapsalu raudteetammi ääres viidi läbi eeluuring arheoloogilise kultuurkihi väljaselgitamiseks. Töö tulemusena tehti kindlaks, et lähteülesandega piiritletud raudtee maa-alal arheoloogilist kultuurkihti kivikalme kaitsevööndis ei ole, teatas SA Läänemaa raudteeprogrammi direktor Rein Riisalu.

Samuti puudus asulakoha kaitsevööndis arheoloogilisi leide sisaldav kohapeal ladestunud kultuurkiht. Uuringu teostas OÜ Muinasprojekt arheoloog Ants Krauti eestvedamisel.

Risti alevikus asub kivikalme (Kalva mäe kalme ja hiiekoht), mis võeti kaitse alla 1980 (kultuurimälestis nr 10136 Kultuurimälestiste riiklikus registris). Samas lähedal, Rõuma külas, avastati 1983 asulakoht ja dateeriti leidude põhjal 11.-12. sajandisse (kultuurimälestis nr 10137). Mõlemad mälestised on koos 50 m kaitsevööndiga nähtavad Maa-ameti kaardirakenduses.

Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine” tuuakse välja, et raudteetrass läbib kaitse all oleva kahe arheoloogiamälestise kaitsevööndit, seetõttu oli vajalik enne raudtee rajamist läbi viia arheoloogiline uuring ehitustöödega hõlmataval alal.

Uuringu käigus kaevatud 34 proovišurfiga tehti kindlaks, et kivikalme kaitsevööndis arheoloogilist kultuurkihti, mis takistaks raudtee muldkeha laiendamist ja peatuskoha ehitamist, ei ole. Asulakoha serva ja kaitsevööndisse tehtud proovišurfid näitasid, et ka seal puudub kohapeal ladestunud arheoloogiline kiht, mis takistaks teise tee ehitamist.

Sealse pinnase iseloom ja lähedus alale, mis on andnud muinasaegseid leide, viitavad võimalusele, et leide sisaldav kiht võib asetseda laiguti. Seetõttu on täiendavad uuringud või kaevetööde järelevalve selles lõigus ehitusaegsete riskide ennetamiseks otstarbekad. Raudteekoridoris kahe uuringuala – kalme ja asulakoha – vahelisel alal arheoloogiamälestisele viitavaid leide ei tuvastatud.

Arheoloogilise eeluuringu tellis SA Läänemaa raudteeprogrammi raames. Tegu oli Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamise II etapi ettevalmistustöödega. Uuringut finantseerisid Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald.

Uuringu aruanne on leitav siit ja kultuurimälestiste riiklikus registris.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.