Riigikogu hääletas karusloomafarmide keelustamise vastu, loomade eestkostjad esitavad eelnõu uuesti

Täna hääletas riigikogu 28 poolt- ja 25 vastuhäälega ja ühe erapooletuga menetlusest välja 18 parlamendisaadiku esitatud eelnõu, mis näeb ette karusloomafarmide sulgemise viieaastase üleminekuajaga.

Eestis karusloomafarmide vastast kampaaniat eestvedav loomade eestkoste organisatsioon MTÜ Loomus tõdes, et lõpptulemus oli küll seekord oodatav, kuid rõõmustas, et karusloomafarme mittepooldavate saadikute arv on tõusnud ja häältevahe oli seekord kõigest kolm häält. Loomuse eestvedajad lubavad, et eelnõu jõuab ühena esimestest kindlasti ka uue riigikogu koosseisu lauale.

“Riigkogus on üha enam liikmeid, kes mõistavad, et karusloomafarmide keelustamine on nii loomade, keskkonna kui ka inimeste heaolu arvesse võttes ainus lahendus,” ütles Loomuse juhataja Kadri Taperson.

 “Samasugune on tendents ka ühiskonnas, nii Eestis kui mujal maailmas. Just seepärast saan kinnitada, et karusloomafarmide keelustamise teema ei kao, vaid võimeneb üha enam.”

Tapersoni sõnul on ettevalmistused eelnõu taasesitamiseks juba käimas ja valimiskompassi küsimused uude riigikogusse kandideerijatele valmis.

“Hoolimata sellest, milline on järgmine riigikogu koosseis, on hääletamise uuesti algatamine üsna lihtne. Digiallkirjadega tuhande nime kogumine, sest just niipalju on ametlikult kollektiivseks pöördumiseks tarvis, võtab loomade eestkostjatel tõenäoliselt aega mõne päeva, inimesed on loomade pärast juba harjunud meeleavaldustel käima, meedia lahkab meeleldi nii olulist teemat ja ainukesed, kes märgiliseks otsuseks juba praegu valmis ei ole, on pooled riigikogu liikmed, karusloomakasvatajad ise ja nende vanadest traditsioonidest kinni pidavad toetajad,” rääkis Taperson.

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering peab eelnõu ebaõnnestumise põhjuseks karusloomakasvatajate tähelepanuta jätmist.

“Oleme juba alustanud tööd parema plaani elluviimiseks, et karusloomafarmide teemaga uues riigikogu koosseisus jätkata. Senised arutelud pole arvesse võtnud karusnahatööstuse huvisid,” sõnas Mering, lisades, et uus eelnõu peaks sisaldama läbimõeldud üleminekumeetmed karusloomafarmeritele ja farmi töötajatele.

Lisaks detailsele üleminekuplaanile tuleks loomakaitseorganisatsiooni sõnul arutada ka võimalikke toetusi seoses kuludega, mis keelustamisega kaasnevad. “Karusnahatööstuses palgal olevad paarkümmend inimest peaksid kindlasti riigi toel saama ümberõppevõimalused, et tööturul edukalt jätkata,” kommenteeris Mering.

Loomuse poolt tellitud Kantar Emori uuringu kohaselt ei poolda 69 protsenti Eesti inimestest loomade kasvatamist ning hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil. Rahvusvaheline petitsioon karusloomafarmide keelustamiseks Eestis on kogunud üle 50 300 allkirja.

Karusloomafarmid on keelustanud Inglismaa, Põhja-Iirimaa, Austria, Belgia,Tšehhi, Horvaatia, Holland, Serbia, Makedoonia, Brasiilia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Saksamaa liidumaad Baier, Hesse, Nordrhein-Westfalen ja Schleswig-Holstein, osaliselt Švetsi, Taani, Rootsi, Uus-Meremaa, USA. Keelustamine on tugevalt päevakorras Iirimaal, Leedus ja Poolas.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.