Talvekummide hooaeg puudutab ka liikumispuudega inimesi

Pimeda aastaaja ning lume ja libeda saabumine seab kõrgendatud nõudmised ka erivajadustega inimeste abivahenditele, et õues liikumine oleks ennast ja abivahendit säästev, võimalikult turvaline ja kaasliiklejatele nähtav.

Abivahendikeskuse Invaru töökoja juhataja Martin Valter soovitab talvehooajal oma abivahendid hoolikalt üle vaadata, paluda appi lähedased või tuua abivahend vajadusel hooldusesse. “Kindlasti peavad abivahendid olema heas korras, sest hooldamata vahend ei täida hästi oma ülesannet. Samuti tuleks teha ettevalmistusi talviseks ajaks, et õues liikumine oleks võimalikult turvaline ja pimedas teistele nähtav,” märkis Valter.

Abivahendi rehvid ja aku töökorda

Külma ja libeda saabudes soovitab Valter kõigil aktiivsetel ratastoolikasutajatel veenduda, et ratastooli rehvis oleks õige rõhk ja et pidurid oleksid töökorras.

“Kuna talv on meil ettearvamatu, siis ühel päeval on üks seadistus parem, teisel päeval teine. Oluline on meeles pidada peamisi põhimõtteid. Kitsamate rehvidega on kergem liikuda läbi pehme lume ja kevadise sulakooriku, kui tee aluspind on kõvakattega. Laiem rehv annab aga parema haardumise libedal ja vajub vähem pehmesse pinnasesse,” soovitab Valter. “Haardumist saab mõnevõrra parandada ka rehvirõhu alandamisega, kuid see pole hea valik kitsaste rehvide puhul,” tõi Valter välja liikumisabivahendite eripärasid.

Paljudes kohtades külvatakse tänavale erinevat kruusa ja graniitliiva, milles leidub teravaid kivikesi ja mis võivad Valteri sõnul lõhkuda õhema turvisega rehve. Sügava ja suure mustriga rehvide korral peaks Valteri soovitusel arvestama, et need toovad siseruumidesse rohkem pori ja soolasegust lund, mis omakorda võivad rikkuda põrandakatteid. Samuti veerevad suure mustriga rehvid siledal pinnal liikudes raskemini.

“Soolasegune lumeollus meie tänavatel mõjub väga halvasti ka abivahendi metallosadele, eriti laagritele,” märkis Valter, kelle sõnul tuleks talvisel ajal laagreid võimalusel sagedasti määrida või viia abivahend hooldusesse.

Külm ilmaga kestab abivahendi aku vähem

Akudel töötavate abivahenditega liikudes peab töökoja juhataja kinnitusel arvestama, et raskemini läbitav pinnas ja külmakraadid vähendavad oluliselt ühe laadimiskorraga läbitavat vahemaad.

“Kasutan ise valemit, kus akul näidatud andmeid on testitud +25 kraadi juures ja temperatuuri languse korral langeb iga 8,5 kraadi kohta aku maht 10%. Seega – null kraadist allapoole on aku maht vähenenud umbes 30%. Kui tehase andmete põhjal peaks täis laetud akuga saama sõita 30km, siis null kraadi juures järelikult ainult 20km,” kirjeldaS Valter.

“Kindlasti ei tohi jätta laadimata akusid miinuskraadide kätte, sest akude vedelik külmub ja akuplaadid ning korpus purunevad läbikülmumisel,” pani Valter abivahendite kasutajatele südamele. Kui talveperioodil oma elektrilist abivahendit ei kasutata ja seda soovitakse hoiustada külmas ruumis, tuleb Valteri sõnul alati enne akud täis laadida. “Oleks hea, kui seadet saaks kord kuus üle laadida või kontrollida, et akud ei oleks mingil põhjusel tühjaks läinud.”

Nõuandeid jaganud Invaru abivahendikeskus on liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud valdkonna suurim ekspert Eestis. Üle Eesti kaheksas linnas asuvates teeninduspunktides käib igal kuul enam kui 10 000 abivajajat ning ainuüksi ühes kuus üüritakse Invarust üle 1500 ratastooli. Alates novembrist saavad ka Lõuna-Eesti elanikud kasutada Invaru abivahenditeenuseid Tartu esinduses.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.