Politsei ei tuvastanud riigikogu ees avaliku koosoleku takistamist

Politsei hinnangul ei püütud 26. novembril riigikogu ees toimunud meeleavaldusel takistada avaliku koosoleku läbiviimist ja sel põhjusel ei ole alust kriminaalmenetluse alustamiseks.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja tegi politseile eile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks karistusseadustiku paragrahvi 158 lg 1 alusel, mis käsitleb seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku takistamist ja laialiajamist vägivallaga.

Politsei on avalduses esitatud asjaolusid hinnanud ning leidnud, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus. Avaliku koosoleku takistamisena saab käsitleda tegevust, mis on suunatud kas koosoleku ära jäämisele või selle läbiviimise mõjutamisele selliselt, et jääks saavutamata koosoleku meelsuse kujundamine või väljendamine.

“Indrek Tarandi tegevuse eesmärk ei olnud koosoleku laiali ajamine, vaid oma sõnavõtuga sai temast pigem koosolekul osaleja. Koosoleku takistamine ning selle segamine ei ole üks ja sama. Eesti vabariigi põhiseaduse kohaselt on kõigil õigus oma arvamust avaldada. Võime seada küsimuse alla, kas taoline käitumine antud olukorras oli kohane, kuid süüteo ilminguid selles tegevuses ei esine,” selgitas Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit.

Politseile laekunud avalduses heidab koosolekut korraldanud erakonna esindaja ette, et vahejuhtumi käigus lõhuti erakonnale kuuluv mikrofon. “Kuna mikrofon kisuti Indrek Tarandi käest ära, siis ei saa talle ette heita asja rikkumist ning tegu ei olnud mikrofoni tahtliku kahjustamisega,” lisas Saarniit.

“Olukorras, kus on oht, et verbaalne konflikt eskaleerub füüsiliseks, julgustame inimesi alati kutsuma appi korrakaitsjad,” lisas jaoskonna juht.

Avaldajale on vastav määrus menetluse mittealustamise kohta edastatud ning selgitatud, et juhul, kui avaldaja pole menetlusotsusega nõus, võib ta pöörduda kümne päeva jooksul prokuratuuri poole.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.