Gripihooaja esimese nädala haigestumisi põhjustasid peamiselt rinoviirused

Möödunud nädalast algas ametlik gripihooaeg, mis tähendab, et terviseamet hakkab terasemalt jälgima ülemiste hingamisteede viirusnakkuste levikut ning jagama iganädalasi andmeid hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumiste kohta.

Hooaja esimesel, aasta 40. nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3355 haigestunut, kellest suurema osa moodustasid kuni 5-aastased lapsed. Haigestunute osakaal maakondade lõikes oli üsna sarnane.

“Selline haigestunute koguhulk on hooaja alguse mõttes tavapärane,” ütles terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. “Haigestumisi põhjustasid peamiselt rinoviirused, üksikutel juhtudel tuvastati haigustekitajate hulgas ka paragrippi ja RS-viiruseid. Gripiviiruseid veel ringlusest ei leia,” kommenteeris Sadikova.

Kuna gripiviiruseid veel ringluses ei ole, siis on just praegu õige aeg mõelda gripivastase kaitse saamisele. Gripiviirused jõuavad tavapäraselt kohale detsembris vahel ka varem. Grippi haigestumise kõrgaeg jääb reeglina veebruari kuusse.

“Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Eriti oluline on vaktsineerimine vanemaealiste inimeste jaoks, sest varasemate aastate kogemuste põhjal on just nemad gripi puhul kõige haavatavamad,” tõdes terviseameti gripispetsialist.

Gripivaktsiin hakkab mõjuma 10-14 päeva pärast vaktsineerimist ja selle kaitse kestab kuni aasta. “Gripivastast kaitset tuleb uuendada igal aastal. Kui praegu vaktsineerida, siis jõuab kaitse enne gripiviiruste kohale jõudmist kenasti välja kujuneda,” lisas Olga Sadikova.

Lisaks eakatele peaksid end kindlasti vaktsineerima kõik kroonilisi haigusi põdevad või nendega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed, samuti need, kes töötavad lastega. Vaktsineerimine annab kaitse esmalt vaktsineeritule enesele, lisaks kaitseb tema lähedasi, kuna sellega takistatakse viiruse levikut enda ümber. Küsi vaktsineerimisvõimalust oma perearstilt või vaktsineerimiskabinettidest.

Möödunud hooajal vajas gripi tõttu haiglaravi 1946 inimest, neist 212 sattusid intensiivravi osakonda ja 94 inimest lahkusid gripist tingitud tüsistuste tõttu. Suurema osa haiglaravi vajanutest ja lahkunutest moodustasid inimesed vanuses 65 ja enam.

Sügistalviseks gripihooajaks loetakse ajavahemikku alates oktoobrist kuni aprilli lõpuni. Sel perioodil edastab terviseamet regulaarseid ülevaateid ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumise kohta ning jagab soovitusi ja nõuandeid haigestumiste vältimiseks.

Loe gripi ja teiste ülemiste hingamisteede viirusnakkuste kohta lisainfot siit.

Varasemate hooaegade kokkuvõtetega saad tutvuda siin.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.