Turba-Riisipere raudteelõigu taastamine on jõudnud järgmisse etappi

Valminud on keskkonnamõjude hindamise programmi projekt raudteelõigul Turbast Harju- ja Lääne maakonna piirini.

Programmis on arvestatud kooskõlastusringil laekunud pädevate asutuste ettepanekutega. Nüüd ootab programmi projekt Saue valla heakskiitu ning seejärel suunatakse see avalikustamisele, kus kõik saavad sellega tutvuda ja oma sõna sekka öelda.

Tegemist on taastatava raudteelõigu viimase osaga, kus on keskkonnamõjude hindamine (KMH) läbi viimata.

Lääne maakonna piires viidi KMH läbi vastava maakonnaplaneerigu raames, Riisipere-Turba lõigul AS Eesti Raudtee tellimusel.

Keskkonnamõju hindamine Turbast Harju ja Lääne maakonna piirini tellija on AS Lääne Raudtee, läbiviija AS Maves.

AS Lääne Raudtee esitas tänavu 19. veebruaril keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi Saue vallavalitsusele. KMH eesmärk on hinnata Turbast Harju- ja Lääne maakonna vahelist võimalikku raudteelõiku (Turba peatuskohast Harju maakonnas kuni Risti peatuskohani Lääne maakonnas).

Saue vallavalitsusele laekusid järgnevad asjaomaste asutuste ettepanekud KHM programmile „Raudtee rajamise keskkonnamõju hindamine lõigul Turbast Harju- ja Lääne maakonna piirini ajaloolises Keila-Haapsalu raudtee koridoris”: AS Eesti Raudtee, AS Eesti Liinirongid, OÜ Elektrilevi, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon oma hinnangut KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ei edastanud.

Maa-amet

Maa-amet märgib, et lubab raudtee rajamist Turbast Harju- ja Lääne maakonna piirini ega esita vastuväiteid programmile tingimusel, et arvestatakse järgnevate märkustega.

Maa-amet märgib, et Maapõueseaduse kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas, kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt.

Keskkonnaminister on käskkirjaga andnud Maa-ametile volituse anda lube. Ministri volitatud asutus võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta.

Samuti juhib Maa-amet tähelepanu, et raudteelõik asub osaliselt Ellamaa turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru 10. plokil, vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru 11. plokil ja Orkjärve turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 1. plokil ning külgneb kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldise Riisipere IV turbatootmisala teenindusmaaga. KMH programmis on kajastatud taastatava raudtee kattumist maardlatega.

Maa-amet palub planeeritavad tegevused kooskõlastada kaevandamisloa omaja AS-iga Tootsi Turvas ning kirjeldada, kuidas raudtee ehitamisel arvestatakse MaaPS 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“ sätestatuga.

Lisaks märgib Maa-amet oma kirjas, et ehitatav raudteelõik piirneb viie reformimata maaüksusega ja Riisipere turbatootmisala kinnisasjaga. Lisaks Maa-ameti volitusalas olevale kinnistule piirneb ehitatav raudteelõik ka Riigimetsa Majandamise Keskuse volitusalas olevate kinnisasjadega.

Tehnilise Järelevalve Amet

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) palub programmi sisse viia täpsustuse planeerimisdokumentide ning KMH programmi vahel veoliigi osas: maakonnaplaneeringud käsitlevad siiski raudtee ehitamist, kitsendamata seda vaid reisiveoks mõeldud raudteeks.

Arvestada tuleb sellega, et kui planeeritav lõik saab olema avalik raudtee raudteeseaduse §  1 lõike 3 mõttes, siis ei saa planeerida ainult reisivedu, kuivõrd edasistes lõikudes on plaanitu Lääne maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ seletuskirja järgi ka siiski kaubavedusid.

Samuti juhib TJA tähelepanu sellele, et ainult reisiveoks mõeldud taristu püstitamisel tuleb hilisema kaubaveo jaoks uuesti KMH läbi viia, kuna ehitustehniliselt ainult reisiveoks mõeldud taristu kaubaveoks ei sobi – probleem tekib eelkõige kasutatavate veeremite teljekoormuste erinevustest.

Lisaks tuleb arvestada nii uuringute tegemisel kui ka modelleerimisel täiendavate nõuetega, mis tekivad siis, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141-160 km/h.

TJA on seisukohal, et juhul, kui võetakse arvesse eelpool esitatud täpsustused on KMH programm asjakohane ja piisav ning selle ekspertrühma koosseis samuti piisav. TJA juhib tähelepanu sellele, et KMH raames võib tekkida vajadus täiendava teabe ning uuringute läbiviimise järele.

Elering

AS Elering palub arvesse võtta, et neile kuuluv olemasolev 110 kV õhuliin L109 ehitatakse Harku-Sindi 330 kV õhuliiniga L503 samadele mastidele. Seoses sellega nihkub planeeritava raudtee koridori ja Eleringi kõrgepingeliinide ristumiskoht Ellamaa külas.

Samuti palub AS Elering arvestada detailplaneeringute ja tehniliste projektide koostamisel ja kehtestamisel asjaoluga, et kõik õhuliini ristumised planeeritava raudteega tuleb vajadusel ringi ehitada vastavalt kehtestatud nõuetele, et oleks tagatud vajalikud õhkvahemikud ning tugevdatud ristuvad visangud.

Terviseamet

Terviseametil täiendavaid ettepanekuid, vastuväiteid ega küsimusi programmi sisu osas ei ole.

Muinsuskaitseamet

Muinsuskaitseamet märgib, et kavandatav raudteelõik kulgeb suures osas trassi ulatusest vanas raudteekoridoris, võimalik on trassi minimaalne nihutamine. Raudteekoridori alale kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid ei jää. Lähim mälestis on Ellamaa elektrijaam, millele olulist keskkonnamõju ei ole põhjust eeldada.

Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu, et Riisipere-Turba raudteeliini äärde jääb kohaliku tähtsusega arhitektuurse ja miljöölise I Eesti Vabariigi aegne Turba jaamahoone. Muinsuskaitseamet palub hinnata tegevusega kaasnevat mõju nimetatud ajaloolisele hoonele, mille säilitamine raudtee ehitamisel ja kasutamisel on oluline.

Põllumajandusamet

Põllumajandusamet ei esita täiendavaid seisukohti, kuna programmis käsitletud raudteelõik ei ületa maaparandussüsteemide registrisse kuuluvaid ehitisi.

Lääne-Nigula vald

Lääne-Nigula vallavalitsus annab teada, et nõustub programmi sisuga.

Saue vallavalitsus nõustub asjaomaste asutuste poolt tehtud märkuste ja ettepanekutega ning palub neid arvestada KMH programmis „Raudtee rajamise keskkonnamõju hindamine lõigul Turbast Harju- ja Lääne maakonna piirini ajaloolises Keila-Haapsalu raudtee koridoris”.

Allikas: Saue vallavalitsus

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.