MAALEHT: Martna mesinik tõestas, et Austraalia imetaru meeldib ka Eesti mesilastele

Martna mees Arvo Kirs on ilmselt kõige uuendusmeelsem mesinik Eestis. Kaks aastat tagasi ostis ta Austraaliast ennenägematult innovaatilise mesitaru, kuid kas see ka Eestis toimib, selgus alles nüüd. Maaleht käis kohapeal kaemas, kuidas imetaru teeb mesinike elu ülilihtsaks.

Pikemalt loe ja vaata videot Maalehest.

KUIDAS TEGELIKULT EESTI ISESEISVUS TAASTATI: Marju Lauristini, Liia Hänni ja Sirje Endre rääkimata lood

Maaleht avaldab seni rääkimata lood, kuidas kolm naist 20. augustil 1991 Eesti saatust päästsid. Nendeks olid Marju Lauristin, Liia Hänni ja Sirje Endre.

Kristo Elias: See võiks olla uus normaalsus, et plastkõrre asemel on pilliroog

“Osooni” saatejuht ja toimetaja Kristo Elias on äsja maha ajanud habeme, mis tal nädalaga koos sõpradega Lätis matkates ette kasvas. Ta on tagasi ERRi telemajas ja valmistub uueks televäljakutseks, mille mastaap paneb õlgu väristama. Tema uueks väljakutseks on näidata, kuidas maailm puhtamaks saab.

Kuidas on see Eestis võimalik? Edukas kohvik müüb saiakesi vaid 40 sendiga

On heitlik aeg, mil mõnedki kohvikud on uksed kinni pannud ja hingusele läinud, kirudes tööjõupuudust ja töötajate rahaahnust. Teisalt kostab tarbijate nurinat, sest kui tavalise söögikoha tavalise prae hind kipub kahekohaliseks.  Selles valguses on kummaline, et kaks kümnendit Alutaguse laante vahel edukalt pagariäri ja kohvikut pidanud Dellode pere tööjõupuudust ei tunne ning müüvad saiakesi kõigest 40 sendiga. Maaleht uuris, kuidas selline asi on Eestis veel võimalik.

Väimela kanala rajaja: protestijad ei otsi tõde ega soovi jõuda asja tuumani

Kui Võrust kuue kilomeetri kaugusel asuvas Väimelas sai teatavaks, et kunagise näidissovhoosi lehma-lautadesse soovitakse rajada farm 360 000 munakanale, tõstis kohalik rahvas kisa – peljatakse ammoniaagi-haisu ja elukeskkonna halvenemist. Väimela kanafarmi arendaja, OÜ Lõuna-Eesti Talumuna juht Tõnu Vettik tõdeb Maalehes, et teda teeb kurvaks just see, et nende etteheidete taga on teatud protestijate grupp, kes ei otsi tõde ega soovi jõuda asja tuumani, vaid tekitavad alusetut furoori ja fabritseeritud süüdistusi. Mida Väimelasse täpsemalt plaanitakse teha, saab lugeda Maalehest.

Kuiv ja kuum suvi paneb ka kalakasvatajad ahastama

Kalakasvatajad kurdavad, et veetemperatuurid on tõusnud katastroofiliste piirideni. Kui forelli kasvuks on tavaline 15 kraadi, siis mõnedes kasvanduses on vesi koguni 25 kraadi ning kalad surevad. Kui viljakasvatajad oskavad saamata jäänud teraviljatonne juba kokku arvutada, siis vesiviljelejad hukkunud või loodetud juurdekasvust vähemaks jäänud kalatonne veel mitte.

Peipsi pealinnas pannakse eesti ja vene kool ühe mütsi alla

Kui 3. septembril kõlab Mustvee kultuurikeskuses õppeaasta aktusel Eesti hümn, siis laulavad seda esimest korda koos eestikeelse Mustvee kooli ja venekeelse Peipsi gümnaasiumi pere. Kahe Mustvee kooli ühine avaaktus on esimene samm, et Mustvee eesti- ja venekeelne kool Peipsi pealinnas ühiseks pereks ja uueks kooliks saaksid. Eestlasi ja venelasi on asumis enam-vähem pooleks.

Liiklus 2018: rikud seadust, saad preemiat

Kui liidame kokku ohtlikud teed, vanaldased autod, liiklusseadusele vilistavad liiklejad ning puuduliku järelevalve, siis kas ongi üldse põhjust imestada, et juhtub nii palju inimohvritega avariisid, kirjutab Autolehe peatoimetaja Kristjan Sooper Maalehes.

Tuuli Rand ja Kristel Aaslaid: tule ja rulli oma uued valged tossud mudaseks!

Lauljatarid Tuuli Rand ja Kristel Aaslaid ehk Öed ei hoia oma vurtsu ja vaimukusi varjul. Vaadake kas või nende videot “Rulli rulli rulli” ja te saate aru, et te ei saa tegelikult üldse aru, mida nad sellega mõtlevad. Maaleht küsis järele!

Astangu laskemoonalaod – mälestis Esimesest ilmasõjast keset kaunist loodust

Tallinn on suure linnana täis põnevaid nurgataguseid, mis võivad üllatuslikult pakkuda silmailu oma kauni looduse ja suursuguse ajalooga. Üks selliseid paiku asub Haabersti linnaosa lõunapiiril. Jaak Juske kirjutab Maalehes Esimese maailmasõja ajal Mäeküla paeklinti rajatud Astangu laskemoonaladudest.

Unenõustaja Kene Vernik: õhtust või hommikust und on võimalik juurde kasvatada

Unenõustaja Kene Vernik annab Maalehes soovitusi, kuidas parandada unerütmi.  Näiteks, kui töökeskkonnas on vähe valgust, ei pruugi õhtul uni hästi tulla, sest inimese keha on juba päevasel ajal puhkerežiimil.

Loe pikemalt Maalehest.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.