Keda ohustab Eestis ümbrikupalk? Kes on „mustale“ töötasule kõige vastuvõtlikum?

Enam kui 4000 töötaja seas läbi viidud küsitluse tulemusel selgus, et ümbrikupalka saab pisut üle 6% töötajatest, mis on viimase üheksa aasta võrdluses madalaim tulemus. Kõige levinum on ümbrikupalk turismisektoris, kus „musta“ töötasuga lepib iga viies töötaja.

Samuti on ümbrikupalk probleemne toitlustus- ja ehitussektoris ning üllatavalt suur ümbrikupalga saajate osakaal on ka infotehnoloogia valdkonnas. Lisaks on väga suur oht teenida mitteametlikku töötasu noortel, kellest tunnistas ümbrikupalga saamist pea iga viies vastaja.

„Juba üheksandat aastat järjest uurib CVKeskus.ee ümbrikupalga osakaalu Eesti tööturul, et tuletada meelde „musta“ töötasuga kaasnevaid ohte. Hea on tõdeda, et mitteametliku palga osakaal on tänavu langenud madalaimale tasemele, võrreldes meie varasemate uuringute tulemustega,“ kommenteeris uuringut Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Ümbrikupalga saamist tunnistasid tänavu 6,2% enam kui 4000-st töötajast, kellest 3,7% said terve oma palga ja 2,4% osa oma palgast mitteametlikult.“

„Kahjuks toob aga uuring esile tõsiasja, et ümbrikupalk ohustab suuresti just tööturul nõrgemaid – Eesti noored on ambitsioonikad ja tahavad kiiresti kaugele jõuda, kuid tööturule sisenemine on töökogemusteta keeruline. Seetõttu lepib iga viies noorem kui 19-aastane töötaja praegusel ajal ümbrikupalgaga,“ lisas Henry Auväärt. „Seda kinnitab ka „musta“ töötasu populaarsus vastajate seas, kellel napib tööstaaži – tervelt 16,4% vastajatest, kelle töökogemus oli vähem kui kaks aastat, said osalist või täielikku ümbrikupalka. Tööstaaž rohkem kui kaks aastat vähendas mitteametliku palga osakaalu ligi kolm korda, mis näitab, et tööturule sisenedes on paljud töötajad valmis leppima ümbrikupalgaga.“

Lisaks selgus uuringust, et „mustale“ töötasule on avatumad mehed ja vähese haridustasemega töötajad. Ümbrikupalka saavate meeste arv on märkimisväärselt vähenenud, kuid endiselt kinnitasid 7,9% meestest mitteametliku töötasu saamist. Naistest said ümbrikupalka 4,2% vastanutest.

Mida madalam on aga töötaja haridustase, seda suurem on oht saada palka ümbrikus – 12,8% põhiharidusega vastajatest olid saanud ümbrikupalka. Keskharidusega vastajate seas oli antud näitaja 9,7% ja kõrgharidusega 3,6%.

Sektorite lõikes on ümbrikupalk endiselt levinuim turismi- ja hotellinduse-, ehituse- ning toitlustussektorites, kus leidub ka palju hooajalisi töid. Hotellindussektoris kinnitasid „musta“ töötasu saamist koguni iga viies (21,4%) vastaja. Toitlustuses ja ehituses olid ümbrikupalka saanud vastavalt 14,3% ja 13,8% töötajatest. Suure üllatusena tõi uuring välja mitteametliku palga populaarsuse IT-sektoris, kus uuringu lähemal vaatlusel näib, et „musta“ töötasu saajate hulka kasvatavad antud sektoris vabakutselised ja ise ettevõtjatena teenust osutavad töötajad.

Ümbrikupalgaga kaasnevad ohud

Ümbrikupalgaga nõustumise korral kaotab töötaja mitmed riigipoolsed sotsiaalsed garantiid. Näiteks jääb ilma õiglasest haigushüvitisest, mis avaldab suurt mõju, kui tervisega peaks midagi juhtuma ning ka vanemahüvitis ei vasta sellele, mis ta võiks olla ametliku töötasu saamise puhul. Lisaks vähendab töötaja „musta“ töötasu aktsepteerimisel ka oma võimalusi pangast laenu taotlemisel.

Tuletame meelde, et Eesti maksu- ja tolliameti lehel saab lihtsasti kontrollida, kas tööandja on kogu palga deklareerinud ning jätta ka vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta.

Uuringu peamised järeldused:

  • Ümbrikupalka saavate meeste arv on märkimisväärselt vähenenud, kuid endiselt on „must“ töötasu meeste seas levinum kui naiste seas.
  • Noored on ümbrikupalga riskirühmas – 18,5% (mullu 22,2%) alla 19-aastastest vastajatest oli saanud ümbrikupalka.
  • Mida madalam on haridustase, seda suurem on oht saada palka ümbrikus – 12,8% (mullu 18,1%) põhiharidusega vastajatest olid saanud ümbrikupalka. Keskharidusega vastajate seas oli antud näitaja 9,7% (eelmisel aastal 8,1%) ja kõrgharidusega 3,6% (4,9%).
  • Valdkondade lõikes said ümbrikupalka enim turismi/hotellinduse- (21,4%) ning toitlustussektori (14,3%) töötajad.

LISAMATERJALID

Ümbrikupalga saajate arv on langenud viimase üheksa aasta madalaimale tasemele

Aasta

Ümbrikupalga osakaal

2018

6,2%

2017

13,9%

2016

12,2%

2015

31,0%

2014

20,4%

2013

24,9%

2012

26,1%

2011

25,2%

2010

29,8%

Ümbrikupalk on levinuim turismi-, toitlustus- ja ehitussektoris.

Töö valdkond

Ümbrikupalga osakaal

Turism / Hotellindus

21,4%

Toitlustus

14,3%

Ehitus / Kinnisvara

13,8%

Infotehnoloogia

11,4%

Mehaanika / Tehnika

6,9%

Transport / Logistika

6,7%

Assisteerimine / Administreerimine

6,1%

Tööstus / Tootmine

6,0%

Klienditeenindus

5,2%

Turundus / Reklaam / PR

5,0%

Tervishoid / Sotsiaaltöö

4,3%

Riigi- ja avalik haldus

3,5%

Finants

3,4%

Müük

3,4%

Juhtimine

1,8%

Haridus / Teadus

1,5%

 Allikas: CVKeskus.ee küsitlusele vastas 4003 töövõtjat üle Eesti. 37% vastajatest olid nooremad kui 30 eluaastat, 48% vanuses 31 49 eluaastat ja 16% vanemad kui 50 eluaastat.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.