Eestit saab märkida rahvusvahelise tipp-tehnoloogia kaardile ka Läänemaal tegutsedes

Initsiatiivi, lennukate ideede ja nutika teostuse korral saab ka väljaspool Tallinnat tegutsedes end rahvusvahelisel ärimaastikul silmapaistvaks teha, usub Eesti Elektroonikatööstuse Liit kohalike Läänemaa elektroonikaettevõtete näitel.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhi Arno Kolgi sõnul ekspordib Eesti praegu 92% siin toodetud elektroonikast. Märkimisväärne on see, et olulise panuse sellesse annavad ka tehased, mis ei piirne Tallinnaga, vaid asuvad hoopis pealinnast kaugemal. Kuigi näiteks kolhoosidest välja kasvanud või välisinvesteeringute abil siia loodud elektroonikatööstustel on täna mõningane edumaa, pole ka uute piirkondlike elektroonikaettevõtete tekkimine Kolgi sõnul enam liiga keeruline.

“Olulisi eeliseid uute tööstuste tekkimiseks on loonud näiteks liisingu- ja rendivõimalused. See tähendab, et tootmise ülespanemiseks pole vaja kogu tehasehoonet või tootmisliini välja osta, piisab ka tähtajalisest rentimisest,” selgitas Kolk.

Tema sõnul on seadmete rentimine nende väljaostmise asemel muutunud üha sagedasemaks ka suurte ja juba toimivate tehaste puhul, kuna võimaldab teostada lühiajalisi ja väiksema mahuga projekte. Samas toimib Kolgi sõnul edukalt ka seadmete järelturg.

Sellest, et Läänemaal on elektroonikatööstus olulisel kohal, annab tõestust näiteks Paliveres tegutsev Tradex, mis valmistab elektroonikakomponente. Ettevõte on aastaid Läänemaal teiste seas silma paistnud, pakkudes elektroonikat nii prototüübi kui ka väiksemate ja keskmiste seeriatoodete soovijatele. Samuti asub Haapsalus tehas ettevõttel Trafonova, mis toodab trafosid ja muid induktiivkomponente.

Kuigi Kolgi sõnul piisab elektroonikatööstuse ülesehitamiseks paljuski pealehakkamisest, on oluline roll ettevõtlust soodustaval keskkonnal.

“Mujal maailmas on näiteks tööstusparkide loomine kujunenud eraldiseisvaks tööstusharuks – vaatame kasvõi Malaisiat, kus valmistatakse tööstusparkides ette tühjad tehasekarbid, mida iga soovija saab välja rentida. Valikut jagub ja valida saab nii garaažiboksi-suuruse pinna kui ka mitmetuhande ruudu suuruse tehasekarbi vahel,” kirjeldas Kolk.

Kodumaiseid alustavaid ettevõtteid kutsub ta aga nõuannete ja soovituste saamiseks üles liiduga ühendust võtma, sest suur osa taolisest infost Eestis liigub just erialaliidus ja sellega seotud võrgustikes.

Eestis näeb elektroonikatööstuse liidu juht valdkonna tuleviku mõjutamisel olulist rolli kohalikel omavalitsustel, kes saavad soodustada või takistada piirkondlikku ettevõtlust.

“Täna laekuvad piirkondlike elektroonikatööstuste töötajate maksud kohalikule omavalitsusele, tööstuse enda raha aga riigile – võib-olla peaks ka tööstusest tulev raha otse kohalikku omavalitsusse jõudma,” ütles Kolk ja lisas, et siis oleks ettevõtetel ka maakondades positiivsem mõju ning omavalitsustel omakorda huvi nende tegemisi toetada.

Eesti Elektroonikatööstuse Liit on kaasaegselt nutikas rahvusvaheline võrgustik nii kogenud kodumaiste elektroonikatootjate, alustavate start-upide kui ka rahvusvaheliste elektroonikatootjate jaoks. Liit seob omavahel Eesti erinevaid tööstusalasid ja aitab luua innovatsiooni Eesti elektroonikatööstuses tuleviku elustiili lahenduste loomiseks.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.