MAALEHT: Kümned tuhanded inimesed ajavad läbi vesikäimla ja vannitoata

Vesikäimlad olid kasutuses Indias Harappa kultuuri igas majapidamises juba ligi 4500 aastat tagasi, aga meil läheb selle saavutamisega veel aega. On maakondi, kus neljandikul peredest see luksus puudub. Maaleht vaatles Statistikaameti andmeid, kus on kõige rohkem kuivkäimlaid, millises piirkonnas pestakse nõusid enim käsitsi või masinaga, millise maakonna rahvas saab lubada endale vanni ja kus on enim kodusid, mille elanikud kurdavad hämaruse üle.

Loe sel teemal Maalehe veebilehest pikemalt.

UUS SOOJAREKORD ÕHUS! Sünoptik TAIMI PALJAK selgitab, miks suved on nii äärmuslikud

Juba mais alanud suvi on paar viimast nädalat pakkunud suisa kuuma ilma. Maaleht uuris Riigi Ilmateenistuse juhtivsünoptikult Taimi Paljakult, mis meile sellise imelise suve on toonud ja mis saab edasi. Kas Eestis on veel neli aastaaega?

Kartulipealsed kuivavad, all pole midagi

Kasvatajad prognoosivad, et põuaste ilmade tõttu saame kartulit kuni veerandi võrra vähem. Olukord on keeruline, kartulitel on mugulaid vähe ja kvaliteet kannatab kuumaga.

Hein on hea äri – ostjaid Poolast Norrani

Kui tänavu mingi rohumaatükk niitmata jääb, on see häbiasi. Seda enam, et lisaks oma loomapidajatele tunnevad Eesti heina vastu huvi ka kõik naabrid. Rootslased on nõus korraliku heinarulli eest maksma ligi 100 eurot!

Märt Avandi ja Ott Sepp jälle koos ekraanil

Maalehe ajakirjanik Margus Mikomägi kirjutab lustaka reportaaži, kuidas ta mängib Hardi Volmeri uues filmis koos Märt Avandi ja Ott Sepaga habemega setut.

Sundvalduse abiga muudame eratee kõigile läbitavaks

Tänavu 1. juulist hakkas kehtima kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, mis sätestab sundvõõran­damise kõrval ka sundvalduse seadmise.

Teepeenraid pritsitakse mürgiga aina vähem

Teehooldajad eelistavad glüfosaati sisaldavatele umbrohutõrjevahenditele iga aastaga üha rohkem teepeenarde niitmist, kuigi maanteeamet mürgiga pritsimist ei piira. Näiteks üks suuremaid teehooldusfirmasid Eesti Teed hooldab teeääri enam kui 6000 kilomeetril ja aastas kulub neil taimekaitsevahendeid 100 liitrit. Veel kaks aastat tagasi väitis ettevõte, et pritsib aastas umbrohu tõrjeks 500 liitrit mürki.

Maaülikool tahab Eesti viinamarjadest teha mitu korda tervislikumat veini kui prantslastel

Üllataval kombel saavad viinamarjad Eestis tunduvalt enam päikest kui lõuna­poolsetes veinimaades ja tänu sellele on siinsetes marjades rohkem kasulikke aineid. Kuid meie viinamarjadel on ka üks suur puudus.

MILJONID FIRMAMÄRKIDELE: Eesti ümbernimetamiste kulukas ajalugu

Töötu- ja haigekassade nimemuutuse plaane peavad isegi valitsuspoliitikud liiga kalliks, kuid nimevahetus ise on tavaline asi. Eesti hilisajalugu on tulvil lugusid ettevõtete kallitest nime- ja logovahetustest ning kuluka ümbernimetamise näited pole ebaharilikud ka riigisektoris, kirjutab Argo Ideon Maalehes.

Lugu mälutempliga hingestatud eestlastest

Eesti rahvamajade lavastus “Mälutempel” kandis endas näitekirjaniku ja lavastaja Urmas Lennuki loomingu läbivat igatsust rahva uue ärkamisaja järele. Sündis valus, vaimukas ja geniaalsuse piiril kulgev teatri suursündmus, kirjutab Margus Mikomägi.

Suvi on traumade aeg. Taastusravi aitab haiget saanud jäseme tagasi töösse

Juba kipsi kandmise ajal saab teha verevarustust parandavaid harjutusi. Kipsist vabanemisel aga tuleks sobivate harjutuste väljaselgitamiseks kohtuda füsioterapeudiga, kirjutab Maalehe terviserubriik.

Pikemalt loe Maalehest.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.