MAALEHT: Miks Haapsalus ja teistes väikelinnades elab palju ülalpeetavaid?

Sinu kodukohas elab palju noori või hoopis eakaid – kumb on parem? Omavalitsuste elanike vanuse statistika võimaldab teha põnevaid järeldusi, miks just mõnes paigas on nii palju noori, aga teises armastavad elada eakad. Lisaks peaksid ülalpeetavate määraga arvestama kõik omavalitsused, kui tahavad tulevikus edukad olla.

Statistikaameti ülalpeetavate määra pingereast selgub muu hulgas see, et tipus on rahulikud ja turvalised linnad ja vallad.

Ülalpeetavate määra esikümme on selline: Viljandi linn, Lüganuse vald, Pärnu linn, Viru-Nigula vald, Võru ja Haapsalu linn, Elva, Tapa, Türi vald, Rakvere linn.

See tähendab, et neis paigus on 100 tööealise elaniku kohta palju kas kuni 14-aastasi noori või 65 aastast vanemaid.

Haapsalut on nimetatud kõige lapsesõbralikumaks linnaks. Kuni 14-aastaste määra poolest 100 tööealise elaniku kohta on Haapsalu keskmike seas (määr on 27,8). Tööeast vanemaid on Haapsalus palju. Nende määr on 37,1.

Maaleht küsis Haapsalu aselinnapeadelt Helen Rammult ja Kaja Rootarelt, mis on see põhjus, miks Haapsalus on palju eakaid ja samas ka suhteliselt palju noori?

Pikemalt loe sel teemal Maalehest.

Heino Seljamaa: alkoholism on veel salakavalam kui vähk

“Minu puhul oli tegu kirjeldamatu laostumisega,” hindab enda suhet alkoholi näitleja Heino Seljamaa, kes viimased üheksa aastat on pidanud võitlema ka verevähi raske vormiga.

Ehk peab selleks olema paavst, et öelda välja mõni väga lihtne asi

Paavst Franciscuse Eestisse tuleku eel pakuvad huvi ja jutuainet nii tema isik kui ka see, miks ta üldse Eestisse tuleb ja millega võiks siinseid inimesi kõnetada. Miks üldse paavsti kuulatakse, milline on tema mõjuvõim? Jüri Aarma haaras sel teemal kaasa mõtlema piiskop Philippe Jourdan’i, semiootik Mihhail Lotmani ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere.

Hiidlased annavad Lennart Meri mootorpaadile uue hingamise

President Lennart Merile kuulunud Marsundi mootorpaadi Manga renoveerimistööd Sõru merekeskuses on lõppenud ja nüüd ootab ees korpuse värvimine. Maaleht kirjeldab, kuidas nägi välja vastutusrikas töö Eesti ühe kuulsama mootorpaadi putitamisel.

Soojarekord löödi nii ametlikult kui ka mitteametlikult

Suurem osa praegusest kuumailmast on kohapeal küpsenud, mis on ebatavaline, sest enamasti on meil ülekaalus importilmad. Kuidas soojalaine siin valmis ja kuidas seda taluda?

Järvamaa küünid süütas eksperdi hinnangul märg hein

Eelmise nädala esmaspäeval süttis Järvamaal viietunnise vahega kaks suurt heinaküüni. Päästeameti hinnangul oli tegu isesüttimisega, kuid põuaga võitlevad põllumehed seda ei usu.

Andres Talijärv: alati ei ole must nii must, kui seda näidata püütakse

Eesti Erametsaliidu augustist ametisse asuv tegevjuht Andres Talijärv tõdeb, et metsamehed on olnud liiga tagasihoidlikud oma tegemiste selgitamisel ja nii ei saa ühiskond päris hästi aru, mida ja miks metsas tehakse.

Milles seisneb avatud talude päeva fenomen?

Pühapäeval peetakse avatud talude päeva, mil külastajatele avab uksed ligi kolmsada talu ja mis paneb rahvamassi mööda Eestit ringi käima. Nii näiteks on inimestel võimalik tutvuda majapidamisega, kus samas talus käib nii lehmade lüpsmine kui ka toimetab ilusalong.

Rebala muinsuskaitseala elanikud sõdivad karmide piirangute vastu

“Kuidas me teeme siin põllutööd, kui vana küüniuks on ka kaitse all?” Jõelähtme mail paikneb üheksa ajaloolist küla, mis kõik asuvad muinasväärtuste kaitsealal. Kohalike sõnul tunnevad nad ka ennast käskude-keeldude vahel laveerides rohkem muinasväärtustena kui elus inimestena.

Pikemalt loe värskest Maalehest. 

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.