Uuring näitab Läänemaa abivajajate üldist rahulolu, kuid toob välja ka kitsaskohad

Eestis on tuhandeid inimesi, kelle elukvaliteet sõltub abivahenditest. Eesti suurim abivahendikeskus Invaru viis esimest korda läbi uuringu abivajajate ja nende lähedaste seas, mis näitab küll üldist rahulolu valdkonna toimimisega, kuid toob esile ka kitsaskohad.

Invaru Haapsalus asuvat esindust külastab iga kuu üle 400 abivajaja. Invaru juhi Enn Leinuste sõnul otsustati viia uuring läbi eeskätt just seetõttu, et leida võimalusi abivahenditeenuse kvaliteedi tõstmiseks ja avastada kitsaskohti, mille kallal veel tööd teha.

“Kui lähtume sellest, et 72% uuringule vastanutest külastab abivahendikeskust iga kuu, siis peame panustama pidevalt selleks, et igapäevaselt abivahenditest sõltuvate inimeste elu muutuks lihtsamaks ja mugavamaks,” selgitas Leinuste.

Uuringu tulemusest selgus, et inimesed soovivad rohkem teada riiklike soodustuste võimaluste kohta, sest rohkem kui pooled üle-eestilises uuringus osalenutest (55%) ei ole riiklike soodustingimustega hästi kursis. Samuti Läänemaal, kus Haapsalu esinduse külastajatest ei ole soodustingimustega hästi kursis 52% vastanuist.

“Info kättesaadavamaks tegemine on väljakutse nii abivahendikeskustele kui ka kõigile teistele osapooltele, kes abivajajatega tegelevad. Peame kõik rohkem pingutama, et info oleks kättesaadavam erinevates kanalites ning samuti tuleb inimesi julgustada infot küsima,” märkis Leinuste.

62% uuringus osalejatest eelistab abivahendite ja nende kohta info saamiseks just esindusi, sest ei otsi tavaliselt infot telefoni või e-kanalite kaudu. Sellist tulemust toetab ka Invaru varasem statistika, mille kohaselt moodustavad kaks kolmandikku ettevõttesse pöördujatest just eakamad abivajajad, kes ei kasuta arvutit ning eelistavad suhelda kohapeal teenindajaga.

Uuringus osalenud abivajajad ei olnud rahul olukorraga, kus soodustuse kasutamiseks on vaja tulla esindusse nii paljude eri dokumentidega. Leinuste kinnitusel töötab sotsiaalkindlustusamet hetkel selle nimel, et e-lahendused jõuaksid kiirelt ka abivahendite kasutajateni ja väheneks vajadus erinevaid tõendeid endaga kaasas kanda. “Nii mahuka süsteemi väljatöötamine on aga aeganõudev ja vastutusrikas protsess,” tõi Leinuste välja.

Uuringust selgus, et kõige sagedamini pöörduvad inimesed abivahendikeskusesse just mähkmete, seejärel liikumisvahendite ning siis tualeti- või vanni abivahendite järele. Kuna praegu saab riiklike soodustingimuste abil soetada ühekordseid abivahendeid nagu mähkmed, linad, kateetrid ja nahahooldusvahendid vaid üheks kuuks, peavad väga paljud abivajajad või nende lähedased külastama esindust igal kuul.

Inimesed on uuringu kohaselt hästi kursis abivahendite üürimise võimalusega. 88% vastajatest teadis, et alati ei olegi tarvis abivahendeid kasutamiseks välja osta, vaid neid saab ka üürida. Leinuste kinnitusel ei tea aga paljud seda, et riikliku soodustusega abivahendi üürimiseks tuleb samuti kaasa võtta soodustust tõendavad dokumendid.

“Meil on hea meel, et saime põhjalikku tagasisidet – nii kiitusi kui ka konstruktiivseid ettepanekuid oma teenustele. Igal juhul saime kinnitust, et liigume õiges suunas,” võttis Leinuste tulemused kokku.

Invaru uuringus osales kokku ligi 400 abivajajat, kes külastavad abivahendikeskuse esindusi kaheksas linnas: Tallinnas, Raplas, Rakveres, Paides, Käinas, Haapsalus, Kuressaares ja Pärnus. Uuringu käigus küsiti tagasisidet nii abivahenditega seotud info leviku, teenuse pakkumise kvaliteedi kui ka teadlikkuse kohta, mis puudutab näiteks võimalust kasutada terapeutide ja tehnikute teenust või üürida abivahendeid.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.