Haapsalus esinev Francis Goya esitab Valgre muusikat ka väljaspool Eestit

Francis Goya on tagasihoidlik, diplomaatiline ja siiras. See kombinatsioon ei jäta kahtlust ta Eesti-vaimustuse tõelisuses ja nii leiab vanameister sageli põhjust, et siia tagasi tulla. Näiteks sel suvel – et esitada muu hulgas ka Valgret, lavapartneriks kõigi aegade lemmikum rokitaat Ivo Linna.

Francis Goya.

Kui Francis Goya telefonikõnele vastab, on tal parasjagu sünnipäev. Ei mingit pidu, vaid rutiinne kolmapäev, väliselt tavaline hetk 72-aastaseks saava kitarrilegendi elus. Aga puhtasse muusikasse ümberarvestatult teeb see 60 meloodilist püsisuhteaastat klassikalise kitarriga.

“Kõigepealt mängisin akordionit, aga mulle see väga ei meeldinud. Kuna isa sõber andis kitarritunde, otsustasid vanemad mulle kitarri osta ja ma läksin isa sõbra juurde õppima. Tol hetkel otsustasingi muusikat tegema hakata ja vanemad märkasid, et mul on selles tulevikku. Kui ma olin noor, käisin alati kirikus ja vanemad arvasid, et äkki ma tahan preestriks saada. Aga mulle meeldis seal hoopis muusikat kuulamas käia,” räägib Goya.

Tema esimene mälestus Eestist pärineb 2001. aastast ühelt Sangaste lossi erapeolt. Järgmisel päeval mindi Otepääle ühe järve äärde, kus oli kõik väga imeline – seal oli samal ajal muusikafestival. “See oli mu esimene ja väga ilus Eesti-kogemus. Pärast kontserti Tallinnas mängisin pealinna lähistel golfi ja see oli samuti suurepärane. Hiljem sõitsin veel mööda Eestit ringi,” meenutab Goya.

2001. aastal oli Goyal ka esinemine Tallinna Filharmoonia kammerorkestriga. Kontsert oli nii edukas, et järgmine päev andis ta teisegi kontserdi. Selline edu tuli Goyale üllatusena. Ta teadis, et inimesed on tema salvestisi kuulnud, aga ei uskunud, et nii palju inimesi esinemisele tuleb.

Raimond Valgre muusika avastas ta ühel kontserdil, kui palus muusikutel valida välja mõni Valgre laul. Pakuti “Muinaslugu muusikas”. “Mängisime seda laulu esimesel kontserdil ja rahvale väga meeldis. Pärast seda pakkus Andreas Lukin välja, et võiksime teha albumi Raimond Valgre väga hea meloodiaga lauludest. Seda me ka tegime ja nüüd mängime tema laule ka teistel kontsertidel,” ütleb vanameister.

Goya esitab Valgre muusikat ka väljaspool Eestit. Oleneb sellest, millises riigis ta on. Venemaal ja Sardiinias mängib tihti, aga mitte igal kontserdil. Vahel küsib rahvalt, kas nende seas on eestlasi. Siis mängib neile mõnda lugu ja teatab, et käib ka ise tihti Eestis.

Goyale meeldis tänavu Eurovisioonil väga Elina Netšajeva laul. Küll aga ei ole ta üldse nõus, et võitis Iisraeli laul. “Kuulsin hiljem, et Netta laulul oli väga tugev sõnum, aga kuna tõlget ei olnud, ei jõudnud see kuidagi minuni. Mulle meeldis ka Rootsi ja Austria esinduslaul. Eurovisioonil on show tõstetud muusikast kõrgemale kohale ja ma ei ole sellega päris nõus. Aga see on kõigest minu arvamus,” mõtiskleb lembekitarrist.

***

Francis Goya ja Ivo Linna annavad Eestis juuli lõpus kolmest kontserdist koosneva sarja, mis kannab pealkirja “Muinaslugu sinilinnust”. Esimene kontsert toimub 26. juulil Pärnu Ammende villas, teine 27. juulil Haapsalu piiskopilinnuse hoovis ja kolmas 28. juulil Pühajärve laululaval.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.