Marko Valker: Haneprobleemi lahendus on söödapõldude rajamine

Igal kevadel ja sügisel lendab Eestist läbi suur osa Euroopa hanedest ning väike- ja laululuikedest. Rände ajal läbivad linnud korraga sadu kilomeetreid, mille järel tekib vajadus pikemaks peatuseks ja jõuvarude taastamiseks. Eesti on veelindude  rändeteel üks olulisemaid vahepeatuskohti. Nii sõltub talunike ja rändlindude konflikti mõistlikust lahendamisest paljude liikide käekäik.

Talunike ja lindude konflikt

Talunikud saavad ka praegu taotleda rändlindude tekitatud kahju hüvitamist. Kompensatsioon ei kata aga kogu tekkivat kahju. Et aeganõudev taotlemine langeb kiirele põllutööde ajale, on osa talunikest sellest loobunud.

Aprilli ja mai varahommikutel näeb põldudel talunike abilisi, kelle ülesandeks on hanede ärapeletamine. ATV-de või mootoratta abil lendu peletatud haneparv tõuseb lendu ning laskub mõne aja pärast kõrvalolevale põllule. Seesugune peletamine on talunikele kulukas ja ei täida oma eesmärki.

Harvad pole juhud, kus linnuparv on juba paari tunni pärast samal põllul tagasi. Nii on talunikud äärmusliku meetmena välja pakkunud isegi kevadise heidutusjahi pidamise.

Lahendus on söödapõldude rajamises

Talunike olukorda parandaksid märgatavalt söödapõllud, kus vili külvatakse peatuvate rändlindude jaoks. Ümbruskonna põldudelt ärahirmutatud linnud kogunevad üsna peagi nn „ränderahu aladele”. Kui nende asukohad oskuslikult valida, vähenevad põllukahjud mitu korda. Lindude sihitu hirmutamine ühelt põllult teisele ei aita praegust probleemi kuidagi lahendada.

Seesugused ränderahu alad võiks rajada Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusega rändlindude tähtsamate peatuskohtade lähedale. Läänemaal sobiksid projekti pilootaladeks Matsalu rahvuspargi ja Silma Looduskaitseala ümber asuvad põllud.

Marko Valker
ornitoloog

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.