ARUANNE: Kuidas mõjutab planeeritav Riisipere-Turba raudteeliin asulaid, sotsiaalset keskkonda ja kultuuriväärtusi

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) teatas Riisipere-Turba raudteeliini ehitamise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikustamisest. Läänlane avaldab aruandest lühendatult planeeritava raudteeliini eeldatava mõjutatava keskkonna lühikirjelduse. Kogu aruandega saab tutvuda siit.

Asulad ja sotsiaalne keskkond, kultuuriväärtuslikud objektid 

Taastatav raudteelõik asub Saue vallas, endise Nissi valla territooriumil ja on kavandatud kulgema Riisipere alevikust Turba alevikuni. Taastatava raudteelõigu puhul tuleb keskkonnamõjude hindamisel tähelepanu pöörata asulatele (Riisipere ja Turba), kus tekib raudtee ehitamise ja käitamise ajal kõige suurem kokkupuude võimalike mõjudega inimeste heaolule ja tervisele.

Mõlemad asulad asuvad Harju maakonna Saue valla territooriumil oleva endise Nissi valla piirkonnas. Endise Nissi valla piirkonna elanike arv on Statistikaameti andmetel (1. jaanuari seisuga 2017) 2834. Riisipere alevik asub Tallinnast 45 km kaugusel ning seal elab 885 inimest. Turba kaugus pealinnast on 52 km ja elanike arv on 927. Riisipere ja Turba alevike vahel kulgeb raudtee hajaasustusega alal, alevike sees läbi tiheasustusala. Raudteele lähimad elamud Riisiperes ja Turbas paiknevad ca 20 m kaugusel raudtee telgjoonest.

Riisipere alevikus paiknevad elamud raudteetrassi vahetus läheduses seni kasutuses olnud lõigu ulatuses (KÜ nr 51802:003:0129, 51802:003:0138, mõlema KÜ sihtotstarve 100% elamumaa). Turbas on taastatava raudteeliikluse mõjualasse jäävas tsoonis katastriüksus nr 51801:003:0012 (elamumaa 100%) ning 51701:001:0003 (üldkasutatav maa 60%, veekogude maa 40%), 51801:003:0063 (eelnevaga sama sihtostarve ja jaotus) ja 51801:003:0046 (tootmismaa 100%).

Raudtee pikendamisel paraneb senisega võrreldes transpordiühendus Riisipere, Keila ja Tallinnaga järgmistel lähipiirkonna küladel: Viruküla, Lepaste, Ellamaa, Lehetu, Nurme ja Kivitammi. Turba ja Lehetu asulad on ajalooliselt olnud piirkonnas olulised tööandjad ning raudteeliikluse taastumisel on ettevõtlusele tõenäoliselt positiivne mõju.

Kuna Riisipere-Turba raudtee taastamise vajadus ja olulisus on välja toodud endise Nissi valla strateegilistes dokumentides, on keskkonnamõjude hindamise juures põhjendatud selle piirkonna sotsiaalse keskkonna lähem kirjeldamine. Elanike arv endise Nissi valla territooriumil alates 2000. aastast olnud pidevas languses, olles 3610 elanikult langenud 2017. aastaks 2834 elanikuni.

Viimastel aastatel on langus stabiliseerunud. Riisipere lähialasse jäävas piirkonnas ehk kandis on elanike arv olnud pigem stabiilne, Turba kandis on rahvaarvu langus olnud aga suurem. Nissi valla arengukavas13 esitatud rahvastikuprognoos aastani 2030 näitab elanikkonna vanemate vanusegruppide osakaalu suurenemist ning endise Nissi valla piirkonna enamikus asulates elanike arvu vähenemist. Kõige enam on elanikke lisandunud Madila, Ürjaste ja Nurme küladesse, enim on elanike arv vähenenud Aude, Siimika, Rehemäe, Ellamaa ja Turba asulates.

Oluline sotsiaalne näitaja on töötuse tase piirkonnas. Endise Nissi valla töötuse tase on 2017. aasta seisuga Eesti keskmisest madalam, jäädes 2,7 kuni 3,5% vahele tööealisest elanikkonnast. Piirkonnas on nii põllumajandusettevõtteid (nt OÜ Saidafarm Lehetu külas ja Mahefarm OÜ Madilas), ehitusettevõtteid kui seadmete ja masinate tootjaid (nt AS Balteco Kivitammi külas ja AS Küteks Turbas). Alates 2004. aastast on aktiivsete ettevõtete arv piirkonnas suurenenud Statistikaameti andmetel 51 ettevõttelt 120 ettevõtteni.

Piirkonnas on kaks põhikooli (Turba Kool, Nissi põhikool) ja kaks lasteaeda (Riisipere lasteaed, Turba lasteaed). Kultuuriasutused paiknevad samuti peamiselt kahes suuremas asulas – kultuurimajad ja raamatukogud Riisiperes ja Turbas. Turbas, endises Ellamaa elektrijaamas asub aktiivselt külastatav motospordimuuseum. Lisaks tegutseb Lehetu külas MTÜ Lehetu Külaselts. Mitte kaugele vaadeldavast alast jäävad ka loodusrajad – Valgejärve matka- ja loodusrada Valgejärve maastikukaitsealal, kus õppekäike korraldab MTÜ Ellamaa Loodusselts, ja Alema botaaniline matkarada Alema looduskaitsealal.

Raudteetrassi piirkonda jäävatest kultuurimälestistest saab välja tuua Ellamaa elektrijaama Turbas, mis käesoleval ajal tegutseb motospordimuuseumina (Tööstuse tn 3). 14 Nimetatud objekt on rajatud 1923. aastal ja paikneb kavandatava raudteelõigu trassist ca 80 meetri kaugusel. Olulist negatiivset mõju elektrijaamale kui kultuurimälestisele raudtee taastamistöödest ja käitamisest ei ole põhjust eeldada, kuna hoone on rajatud ja olnud kasutuses samaaegselt raudteeliikluse toimimisega.

Arhitektuuriliselt on olulised Turba ja Riisipere jaamaansamblid. Riisipere jaamahoone ja Turba jaamahoone on mõlemad tänasel päeval aktiivselt kasutusel. Kuna mõlemad jaamahooned on rajatud raudtee teenindamiseks ja Riisipereni toimub ka tänapäeval rongiliiklus, ei ole olulist mõju nimetatud hoonetele põhjust eeldada. Turba jaamahoone esise parklaala asfaldis on nähtavad kunagise turbaveoraudtee rööpad, millel on kohalikele elanikele piirkonna turbatööstuse ajaloolise pärandi ja mälestuse säilitamise seisukohast emotsionaalne tähtsus.

Pärandkultuuriobjektidest jäävad planeeritava raudtee vahetusse lähedusse lisaks veetorn Riisipere alevikus ning Raudtee sild. Raudtee sild on ehitustööde käigus kavandatud säilitada.

Teised lähipiirkonna kultuuriväärtusega objektid (Riisipere vana mõis, kultusekivid, Riisipere kartulikoopad, muinaspõllud jt) jäävad trassist märgatavalt kaugemale ning olulist mõju neile ei ole põhjust eeldada.

Tuleb silmas pidada, et pärandkultuuriobjektide kaardistamist ei võeta ette ja nende üle ei peeta arvestust nende ametliku range kaitse alla võtmiseks, vaid selleks, et säilitada mälestusi ja teadmist põliste talukohtade, kõrtside, maamärkidena toiminud objektide ja erinevate inimtegevuse jälgede kohta maastikel ja asulates.

Nissi-Riisipere piirkond on Nissi valla üldplaneeringus välja toodud kui maakonna tasemel ajaloolise maastikupildi tutvustaja ja säilitajana oluline piirkond. Tegemist on Edela-Harjumaa olulise keskusega, mille kirjutatud ajalugu ulatub 15. sajandisse. Harju maakonnaplaneeringus „Harju maakonnaplaneering 2030+“16 on nimetatud piirkond samuti välja toodud kui üks maakonna algupäraste ajastumaastike esindaja.

2 Responses to "ARUANNE: Kuidas mõjutab planeeritav Riisipere-Turba raudteeliin asulaid, sotsiaalset keskkonda ja kultuuriväärtusi"

  1. Tom   21. märts 2018 at 11:29

    Ahoi, numbritega on ikka midagi väga valesti! Kirjutad et: “Endise Nissi valla piirkonna elanike arv on Statistikaameti andmetel (1. jaanuari seisuga 2017) 283 412.”

    283 412?????????

    Vasta
  2. Ivar Soopan   21. märts 2018 at 11:47

    Aitäh! Parandatud.

    Vasta

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.