Kaitse end aegsasti – vaktsiiniga puukentsefaliidi viiruse vastu

Puukide levitatavate haiguste esinemise hulk kasvab, kuna soojad talved võimaldavad puukide populatsiooni kasvu ja haigustekitajate levikut. Peagi on kevad käes ja tuleb mõelda enda kaitsmise peale.

2017. aastal registreeriti Terviseameti andmetel Eestis 87 puukentsefaliidi haigusjuhtu, aasta varem 81. Puukborrelioosi diagnoositi 2016. aastal 1420 ja 2017. aastal 1963 korral.

Kõige enam esines eelmisel aastal mõlemat haigust Saaremaal ja Hiiumaal (vt kogu tabelit uudise lõpus).

Kui puukborrelioos ravitakse antibiootikumidega, siis puukentsefaliidi viiruse vastast spetsiifilist ravi ei ole ja haigestumise vältimiseks saab ennast lasta vaktsineerida.

“Vaktsiin on tõhus ja tagab 100%-lise kaitse puukentsefaliiti haigestumise eest,” ütles Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm. “Puukentsefaliit võib kulgeda nii kerge kui ka raske haigusvormina, kahjustades kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad tekkida püsivad kahjustused.”

Puukentsefaliidi viiruse vastane vaktsineerimine on tasuline ja koosneb kolmest doosist, mille järel tuleb vaktsineerida iga viie aasta järel ühe doosiga. Esmasel vaktsineerimisel tehakse kaks vaktsiinidoosi 1-3-kuulise vaheajaga ja kolmas doos 6‒12 kuud hiljem.

Immuunvastuse teke antikehadena võtab aega – nädal pärast teise doosi manustamist on antikehade hulk piisav ja inimene ei haigestu. Selleks, et antikehade kõrge hulk püsiks, tuleb teha kolmas doos ja hiljem revaktsineerida ühe doosiga. Vaktsiin on püsivalt Eestis olemas ja vaktsineerida on võimalik igal ajal, kinnitas Rõõm.

Ohtlik võsapuuk

Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad imevad. Puugid on suhteliselt paiksed, kuid lindude ja loomade vahendusel võivad nakkust kandvad puugid levida paljudesse piirkondadesse.

Eesti puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk, kes elab tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel, ning laanepuuk, kes elutseb sagedamini põlislaantes. Viirust on leitud nakatunud puugi süljes ja eritistes.

Puugi arengus on kolm staadiumi: vastne, nümf ja valmik. Et jõuda uude arengustaadiumi, peab puuk ühe korra toituma, kusjuures talle piisab vaid paarist tilgast verest. Puuk annab nakkust edasi ka oma järglastele ja võib igas arengustaadiumis viirust levitada – täiskasvanud emane puuk rohkesti, nümf vähem, vastne minimaalselt.

Puuk varitseb soojas

Eestis on puukentsefaliiti diagnoositud 1950. aastast alates. Haigestumist esineb aprillist novembrini (soojadel talvedel on haigestumine võimalik ka näiteks detsembris). Puukide aktiivseks elutegevuseks peab ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt +5 … +7 °C. Aktiivne puuk varitseb sageli oma saaki mõnel rohukõrrel umbes paarikümne sentimeetri kõrgusel maapinnast.

Puugihammustust harilikult ei tunta, sest puuk eritab oma süljega ka veidi tuimastavat, samuti vere hüübimist takistavat ainet. Viirusega võib nakatuda ka sõrmedel olevate pisikriimustuste kaudu, kui puuki sõrmede vahel katki vajutada. Nakatuda võib haigete kitsede piima või sellest piimast valmistatud toodete tarvitamisel.

Peiteperiood kestab 2-28 päeva (harilikult 7-14 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskem on üldjuhul haiguse kulg. Haigus kulgeb tihti kahefaasiliselt. Algus võib olla tagasihoidlik – esineb kerge palavik, halb enesetunne, peavalu, lihasvalud, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Nädala jooksul need kaebused kaovad, haige paraneb.

Ühel kolmandikul nakatunutest tekib 2-8 päeva jooksul, vahel ka kuni 20 päeva hiljem, uus kehatemperatuuri tõus, kaasneb tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus, kuklakangestus, uimasus ja üldine halb enesetunne, kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik. Enamasti haiged paranevad.

Võib põhjustada püsivat kahjustust

Järelnähtudena võivad ilmneda varasemast kiirem väsimine, töövõime langus, üldine närvilisus ja pingepeavalud. Sageli võib vanematel inimestel püsiva närvisüsteemikahjustusena jääda jäsemete halvatus, mälu- ja koordinatsioonihäired. Haiglaravi on vajalik, et täpsustada diagnoosi, kergendada haige vaevusi ja määrata neuroloogilise kahjustuse ulatus.

Ravi on sümptomaatiline, puukentsefaliidi viiruse vastane ravim puudub. Sõltuvalt haiguse staadiumist on voodirežiim vajalik 1-2 nädala vältel. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse kaitse, haigestutakse ainult kord elus.

Et haigestumist vältida, tuleb lasta end vaktsineerida. Süstekoht on tavaliselt mõnda aega hell ja tõusta võib väike palavik, mis möödub ööpäeva jooksul.

2017. aasta puukborrelioosi suurima haigestumusega maakonnad (sulgudes haigusjuhtude absoluutarv/haigusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta):

1) Saaremaa 384 /1152,9

2) Hiiumaa 57/610,6

3) Läänemaa 92/378,6

4) Raplamaa 103/302,2

5) Pärnumaa 232/281,0

6) Viljandimaa 81/171,3

7) Tartumaa 173/118,8

8) Tallinn 371/87,0

9) Harjumaa 240/41,2

Kokku haigestus 2017. aastal borrelioosi 721 meest ehk 36,7%, enim oli haigestunuid vanuses 50-59 aastat. Naisi haigestus samal aastal 1242 ehk 63,3%, samuti oli kõige enam nakatunuid 50-59-aastaste seas.

  1. aastal olid suurima puukentsefaliiti haigestumusega maakonnad:

1) Saaremaa 19/57

2) Hiiumaa 2/21,4

3) Pärnumaa 11/13,3

4) Tallinn 27/6,3

5) Tartumaa 6/4,1

6) Harjumaa 10/1,7

Haigusjuhte ei esinenud Raplamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.

2017. aastal haigestus entsefaliiti 41 meest (47%), suurem osa nendest olid lapsed vanuses 1-9. Naisi haigestus 46 (53%) ning ka nende seast kuulus kõige rohkem nakkuse saajaid 1-9-aastaste vanuserühma.

Marko Mägi
Ida-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.