Maavärinat kahtlustanud Läänemaa elanikel oli õigus – öösel oli 1,7-magnituudine tõuge

Paljud Läänemaa elanikud väidavad Facebooki Haapsalu ja Läänemaa grupis, et tundsid täna öösel maavärinat ja kuulsid mürinat. (Täiendatud kl 21.20: Nüüdseks on kindlalt teada, et Haapsalu lähedal oli 1,7-magnituudine raputus.)

Siin on mõned tänased läänlaste Facebooki-postitused:

  • Haapsalu kesklinnas oli umbes 3.20 kuulda väga kõva pauk, mis järel maja rappus ja värises ikka õige korralikult.
  • Mina ehmatasin ka enne poolt nelja üles selle peale, et nõud suure toa sektsioonkapis klirisesid. Mõtlesin ka, et kirjutan siia ja küsin.
  • Mina kuulsin seda värinat ja mürinat umbes veerand 3 paiku.
  • Mina kuulsin ja tundsin ka. Olin ärkvel. Mõtlesin veel, et mis nali see on, kas lennuk maandus mürinal või maavärin.
  • Espres oli ka hästi tunda, ärkasin hirmsa mürina peale, terve maja värises.
  • See juhtus mingi öösel 3 ajal, vaatasin telekat, mõtlesin, et kas maavärin või hävitaja lendas madalalt! See maja ikka värises päris koledalt.

Kogu maailma maavärinaid registreeriva GEOFON Global Seismic Networki veebilehe andmetel polnud Eestis nii suurt maavärinat, mis oleks märgi maha jätnud. Kui vaadata GEOFONi lehel olevaid tänaseid registreeritud maavärinaid, siis kõige nõrgem neist oli 4,1-magnituudine El Salvadoris. Võimalik, et see monitor registreerib tõukeid mingist teatud magnituudist alates.

Eesti geoloogiakeskuse seismiline seiremonitor aga näitab Matsalu mõõtejaamas täna öösel kl 01 ajal väikest raputust (seismogrammidel kasutatakse aastaringselt maailmaaega UTC (talvel EET-2 tundi, suvel EET-3 tundi. Seega tuleb praegu liita ajale 2 tundi). Selle tugevus monitori näitudest ei selgu.

Täna õhtul kinnitas maavärina toimumist ERRile ka Eesti geoloogiateenistus. Sealt öeldi “Aktuaalsele kaamerale“, et möödunud öösel kell 3.21 toimus Haapsalust 5-6 kilomeetri kaugusel idas maavärin, mille tugevus oli esialgse hinnangu järgi 1,7 magnituudi. Maailma mastaabis on tegemist väga nõrga maavärinaga, kuid Eesti kontekstis siiski märkimisväärse juhtumiga.

Samamoodi näitas väikest aktiivsust Helsingi ülikooli seismoloogiainstituudi seiremonitor. Selle andmetel oli 2-magnituudine tõuge 01.22 ajal (Eesti aja järgi 03.22), mis on lähedane Eesti geoloogiakeskuse mõõtetulemuste ajaga.

Soomlaste andmed panevad tõuke asukoha Läänemaal Üsse ja Võnnu lähistele.

Üks viimastest maavärinatest oli Eestis eelmisel aastal Hiiumaa ja Vormsi vahel 15. juulil. Maavärina magnituut oli siis 2,1. Maavärin oli Kakralaiust põhjas 12 kilomeetri sügavusel, ajalooliselt seismiliselt aktiivses piirkonnas.

Kõige märkimisväärseim maavärin oli siinkandis 1976. aastal Osmussaare lähistel. Siis oli selle tugevuseks 4,5 magnituudi.

Maavärinad Eestis

Lisaks otseselt tuntavatele maavärinatele on seismograafiga registreeritud nõrku, inimesele tajumatuid maavärinaid (eriti Võrtsjärve nõo põhjaosas ja Haanja kõrgustiku lähedal). Maavärinate tekkekohti mõjutavad ala geoloogiline ehitus ja tektooniline liikumine. Näiteks mitu maavärinat on toimunud loode–kagu-suunalise Paldiski–Pihkva süvamurrangu piires, Osmussaare maavärina kolle paiknes kirde–edela-suunalises tektoonilises vööndis. Haanja kõrgustiku põhjanõlval toimunud nõrgad maavärinad on oletatavalt seotud Mõniste kerkega, mis asub Liepāja–Riia– Pihkva rikkevööndis.

2 Responses to "Maavärinat kahtlustanud Läänemaa elanikel oli õigus – öösel oli 1,7-magnituudine tõuge"

  1. Märkus   4. märts 2018 at 15:32

    Seismogrammidel on maaailma aeg ja sinna tuleb lisada 2 tundi.

    Vasta
  2. Ivar Soopan   4. märts 2018 at 15:40

    Jep, tegin paranduse.

    Vasta

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.