KÕNEVÕISTLUSE PARIMAD: Emma Kathrina Hein

Haapsalu põhikooli 6a õpilase Emma Kathrina Heina kõne Eesti Vabariigi sünnipäeva eel. 


Eesti minus ja mina Eestis

Kallid kuulajad, kohe on täitumas Eesti 100 aastat.

Ma olen sündinud Ameerika Ühendriikides, aga mul on väga hea meel, et mu vanemad otsustasid Eestisse tagasi tulla. Kui nad ei oleks Eestisse tagasi tulnud, siis olen üsna kindel, et ma oleksin paljust ilma jäänud. Eelkõige sellest, et ma saan jalutada mere äärde ja seal vaikust nautida.

Ma tegelen väga palju kergejõustikuga ja hilljuti olid meil Eesti meistrivõitslused. See oli pingeline peale esimest ala, kuid ma võistlesin endast noorematega ja mu treener ütles, et ma võin esikolmikusse jõuda küll. See oli viievõistlus ja peale nelja ala olin ma esimesel kohal, aga viimane ala oli veel ees ja ma teadsin, et see on mu kõige nõrgem. Selleks oli 600 meetri jooks. Ma kartsin seda väga ja ei teadnud, palju ma sellega allapoole kukkuda võin. Mina olin viimases jooksus. Esimene jooks oli ära olnud ja seal olid jooksmas meist nooremad. Ma istusin üsna finišijoone juures ja kuulsin, kuidas teised võistluskaaslased üksteist kiitsid.

Korraga märkasin ma ühte tüdrukut, kes oli väga kurb ja pisarates ning ta trennikaaslased tulid tema juurde, öeldes: „Sa olid väga tubli ja osavõtt on kõige tähtsam“, aga see pisarates tüdrukud ütles, et niikuinii ma esikolmikusse ei saa, minust ei jää märki Eestisse. Mul oli kurb meel selle tüdruku pärast, aga nüüd oli minu kord minna jooksma. Stardipauk käis ja jooks algas. Ma üritasin kõik anda endast, et mitte kõrgelt palju kukkuda. Jooks oli läbi. Ma sain kokkuvõttes teise koha, kuid olin meeletult õnnelik, et ma ei kukkunud palju. Kõrgelt kukkuda on valus, aga maladalat edasi pürgida aina parem.

Ma tahan öelda, et jätmaks Eestisse märki, ei pea olema võistlustel esimene ega presidendid vastuvõtule kutsutute hulgas. Peab olema julge ja ennast väärikalt esindama kas koolis või tööl. Me oleme eestlased ja see on vast parim tunne, mida saab tunda. Eriti siis, kui Eesti on saamas 100-aastaseks. Me oleme need, kes pürgivad ainult alt üles ega kavatse kõrgelt kukkuda.

Elagu Eesti!


Haapsalu põhikooli noored pidasid Eesti Vabariigi sünnipäeva eel taas kõnevõistlust ja selgusid parimad kõned ja nende ettekandjad.

Võistlusel osalenud 31 kõnest kaheksa kantakse ette põhikoolis peetavail aktustel ja üks õpilane saab võimaluse esitada oma kõne 24. veebruaril kell 12 Haapsalu Lossiplatsil. Neli kõnet said ära märgitud ka väga hea töö eest.

Kõnesid kuulasid põhikooli direktor Anne Mahoni, eesti keele õpetaja Geete Kaasik, huvijuht Siim Birk ja Haapsalu linna kultuurijuht Teele Jurtom. Lisaks valisid oma lemmikud ka 5b klassi õpilased. Nii žürii kui ka õpilaste lemmikud ühtisid.

Läänlane avaldab tänase päeva jooksul kõik allpool välja toodud õpilaste kõned.

Parimad

8d Hedvig Kivi  /  Mina Eestis ja Eesti minus  /  Äramärgitud töö

6b Hendrik Veltri  /  Mina Eestis ja Eesti minus  /  Äramärgitud töö

2a Betti Kaljuvere  /  Eesti minus ja mina Eestis  /  Äramärgitud töö

2b Raul Liivlaid  /  Eesti Vabariik 100 (2b ühistöö)  /  Äramärgitud töö

1b Mairon Olenko  /  Esineb kooli aktusel

1b Laura-Maria Loznitsa  /  Esineb kooli aktusel

4b Madli Laasik  /  Eesti 100  /  Esineb kooli aktusel

4c Tõnu Robert Rand  /  Minu tuleviku Eesti  /  Esineb kooli aktusel

6a Emma Kathrina Hein  /  Eesti minus ja mina Eestis /  Esineb kooli aktusel

7c  Märt Õiglas  /  Eesti minu ja mina Eestis  /  Esineb kooli aktusel

8a Erko Puskar  /  Minu tuleviku Eesti  /  Esineb kooli aktusel

8c Artur Reinhold Unt  /  Eesti Vabariik 100  /  Esineb kooli aktusel

3b Kata Karlis  /  Minu tuleviku eesti  /  Kõne Lossiplatsil 24. veebruaril

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.