Teated gripivaktsiini lõppemisest on enneaegsed

Gripihooaeg on värske info kohaselt hoogu koguma hakanud, nagu ka teated sellest, et gripivaktsiini on siin-seal juba otsa lõppenud. Infosüsteemides oleva laoseisu järgi ei tohiks aga Eestis ükski soovija praegu küll vaktsiinita jääda.

Seni vähestest haigestumistest teatanud Terviseamet loendas möödunud nädalal juba ligi 50 gripijuhtumit, mis tähendab, et lumi võib küll taeva jääda, aga gripilainest me ei pääse. 2016/2017 hooajal haigestus Eestis Terviseameti andmetel grippi hinnanguliselt kuni 50 000 inimest ning ambulatoorsete haigestunute arvu osas osutus see hooaeg veel üheks leebemaks.

Statistika kohaselt on Eesti gripi vastu vaktsineeritud inimeste osakaalu poolest Euroopa Liidus viimasel kohal ning ühtlasi on Eestis Euroopa Liidu kõige kõrgem gripi tüsistustest tingitud surmade protsent.

“Gripp ei ole küll 100% vaktsiiniga täielikult välditav, kuid see on sedavõrd tõhus, et haigus ei lõppeks raskete tüsistustega haiglas,” ütles BENU apteegi proviisor Margot Lehari. Eestis vaktsineerib end ainult üks protsent inimestest ja haiguse puhangu ajal kaks protsenti.

Gripiviirus levib igal talvel ja grippi haigestumised võivad kesta kuni märtsi lõpuni. Külmal perioodil nakatuvad inimesed rohkem viirustesse, kuna viibivad palju aega siseruumides, kus on paraku viiruste levikuks soodustingimused. Võrreldes külmetushaigusega on gripp tõsine haigus, mille ravimata jätmine võib endaga kaasa tuua väga raskeid tüsistusi.

Tõsise nakkushaigusena haarab gripp väga sageli terveid perekondi. Ühe pereliikme haigestumisel tasub ülejäänud pereliikmetel gripiravimiga alustada kohe. Spetsiaalne gripiravim on tõhus vaid siis, kui sellega alustada 48 tunni jooksul pärast haigestumist. “Vaktsineerimine on alati peamine ennetusvahend,” lisas Lehari, kelle sõnul on kõigil soovijatel tegelikult veel võimalus lasta ennast ohtliku viirushaiguse vastu vaktsineerida.

Haigestumiste dünaamika aastast-aastasse üsna sarnane. Haigestumiste arv sõltub mitmetest asjaoludest nii viiruse puhangupotentsiaalist kui ka elanikkonna läbipõdemis- ja vaktsineerimisjärgsest immuunsusest.

Gripil on kaks A-viiruse tüve ja kaks B-viiruse tüve, millel kõigil on sarnased sümptomid. Tänaseks on kinnitatud laboratoorselt nii A kui ka B-gripiviirust. “Mõlemad viiruse tüübid levivad piisknakkuse teel ehk kui keegi aevastab või köhib, siis on väga lihtne teisel inimesel viirust üles korjata. Tasub meeles pidada, et gripiviirusesse võib nakatuda lausa paar päeva enne kui inimesel on haigussümptomid,” räägib BENU Papiniidu apteegi proviisor Margot Lehari. Seega tuleb viiruste perioodil olla rahvarohketes kohtades eriti tähelepanelik, sest nakkusoht on üleval ka juba ilma reaalsete haigustunnusteta.

Proviisor Lehari sõnul tunneb gripihaige ära kõrgest palavikust ja kui inimene on erakordselt loid. “Gripp algab ootamatult. Inimest tabab peavalu, kõrge palavik ja sageli kaasneb ka kuiv köha. Haigele on iseloomulik lihase- ja liigesevalu. Lastel võib esineda ka nohu,” kirjeldab Lehari. “Gripp ohustab kõige enam vanemaealised inimesi, vanuses 65 aastat ja vanemad ja enim haigestuvad eelkõige väikesed lapsed. Samuti on eriti nakkustundlikud immuunpuudulikkusega inimesed ja need, kes põevad kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haiguseid.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.