Iga viies elanik koges mullu suhtelist vaesust

Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal 21,1% Eesti elanikkonnast ehk ligi 276 000 inimest, teatas Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,6 protsendipunkti.

2016. aastal elanikkonna sissetulek suurenes ja sissetulekute ebavõrdsus püsis varasema aasta tasemel. Siirded (riiklikud toetused ja pensionid) aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,2% elanikkonnast. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus on viimase nelja aasta jooksul vähenenud, jõudes 2013. aasta 21,8%-st eelmisel aastal 21,1%-ni.

Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 468 eurot (2015. aastal 432 eurot). 2016. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,8 korda.

Võrreldes 2015. aastaga on vähenenud nii laste ja noorte kui ka keskealiste suhteline vaesus, suurenenud aga vanemaealiste oma. 2016. aastal elas 41,8% vähemalt 65-aastastest suhtelises vaesuses (2015. aastal 40,2%). 2016. aastal elas alla 18-aastastest suhtelises vaesuses 16,5% ehk kaks protsendipunkti vähem kui aasta varem.

Kõrgem haridustase on oluline vaesuse vältimise eeldus. 2016. aastal oli kõrgemalt haritud inimeste suhtelise vaesuse määr 13%, põhi- või madalama haridusega inimestel 36,7%. Kõrgemalt haritud inimeste puhul oli suhtelise vaesuse määr peaaegu kolm korda väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel.

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2017. aastal osales uuringus 6200 leibkonda, mis hõlmasid 15 300 leibkonnaliiget. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsiti 2017. aastal 2016. aasta sissetuleku andmeid. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks.

Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all. Eestis on statistikatöö “Eesti sotsiaaluuring” avaliku huvi peamine esindaja sotsiaalministeerium.

 

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.