URMAS SUKLES: Haapsalu turust realistlikult

Huvitav on lugeda ahastusest nõretavaid lugusid Haapsalu turu teemal ja kuulata volikogus opositsioonipoliitikutelt, kui rumal on linnavalitsus ja millise ilusa nõukogude arhitektuuri pärandi ta on ära hävitanud.

Lauri Luik ja Urmas Koppe annavad isegi linnavalitsusele loa mõelda ja seda suurelt, et Haapsalu turust teha turumaailma pärl.

Tants Haapsalu turu ümber tuletab mulle meelda Ostap Benderi kurikuulsa Nju-Vasjuki linna rajamise plaane klassikalises Ilfi ja Petrovi “Kaheteistkümnes toolis”.

Suurelt võib mõelda, eriti, kui sa oled opositsioonis või üldse volikogusse mitte pääsenud, aga iseküsimus on, kas suurelt ka ette võtta saab ja on see võimalik ja mõistlik. Haapsalu linnavalitsus on läinud otsuste teed, mis on reaalsed ning investeeringud vastavad linna võimalustele.

Haapsalu turg on vindunud aastaid. Ta võis küll olla nõukogude aja üks huvitav arhitektuuriobjekt, kuid see on ka kõik, mida ma eelmisest turust positiivset oskan välja mõelda. Putkad olid ebapraktilised ning enamuses nendest kauplemist ei toimunud. Varjualused oli tuultele valla ning odavriietega kauplejate poolt koledate kiledega kaetud. Lisaks veel ebatasasel pinnal asunud varjualuste konstruktsioonid olid mädanenud ja ohtlikud. Turuhoone oli amortiseerunud.

Ma ei hakka diskuteerima selle üle, kes ja mida turul müüma peaks, aga kindlasti on müüjate ja pakutavate turukaupade vähesus üks põhjusi, miks me oleme turuga täna sellises seisus.

Linnavalitsus on aastate jooksul proovinud mitmeid variante, et turule elu sisse puhuda. Turg lagunes ka siis, kui ta oli rendil eraettevõtjate käes, sest rendirahast investeeringuteks ei piisanud. Linnavalitsus otsuse, et hakata linnaettevõtte Linnahoolduse OÜ kaudu turgu majandama peamiseks põhjuseks oli väike rendikäive. Kui turu kasumi arvelt ei ole võimalik investeeringuid teha, siis linna ja ka riigi eelarvest on linnale kuuluvale ja linna kasutuses olevale objektile võimalik saada vahendeid.

Turule kauplejaid leida muul ajal, kui kevad-suvi-sügise algus on keeruline. Aastaringseks kauplemiseks oleks vaja teha kas vana hoone kapitaalremont või hoopiski ehitada uus hoone.

See on mõeldav, väga kallis, kusjuures küsitav, sest kas me peame tegema linnaeelarvest suure investeeringu ning ehitama pinnad riietega kauplejatele. Kahjuks talveperioodil eriti muud müügis ei ole. Ma väga kahtlen selles rahakulutuses. Selline suur investeering peab end ka tagasi tooma. Lisaks on linna rahaga teistele erakauplustele konkurent teha väga vale tegu.

Investeering tähendab ka suuremaid rendinumbreid. Tallinna Nõmme turul seisavad letid ja ka siseturu ruumid pooltühjana, sest rent on liiga kõrge.

Turu pidamine ei ole omavalitsuse põhiülesanne. Enamik Eesti edukaid turge on eraettevõtjate omanduses ning need, mida peab omavalitsus, ei hiilga just suuruse ja hea tasemega.

Oleme otsustanud, et tagame turul minimaalsed, kuid piisavad tingimused kauplemiseks. Selleks lammutasime amortiseerunud vana turu, kusjuures teavitasime sellest protsessist ka turu arhitekti Inga Rauda.

Lauri Luige jutt muinsusväärtuse seadusevastase lammutamise kohta jäägu valimised haledalt kaotanud poliitiku hingele.

Esmalt oli vaja pärast lammutamist tagada turuplats sellisena, et sinna saab panna kergesti liigutatavad telgid, varjualused.

Me olime sunnitud tegema oma otsuseid, lähtudes rangelt rahalistest võimalustest. Tänu Jaanus Karilaiu poolt turule suunatud nn katuserahale saime turu remondiga alustatud ning täna saab öelda, et turuplats on kauplejatele tehtud selliseks, et seal on võimalik ka pimedas tegutseda, sest plats on korralikult asfalteeritud ja valgustatud. Meie tegevuse õigsust kinnitab kas või see, et O.T.T. kauplejad on pärast mitme kauplemiskoha proovimist tulnud turule.

Tegeleme praegu turule sobivate ilmastikukindlate kauplemiskohtade projekteerimisega ning loodetavasti kevadel saab need ka püstitatud. Lisaks peame läbirääkimisi, et põllumajandussaaduste tootjad toetaksid turgu ning seal saaks toimuma lihasaaduste müük.

Me otsime võimalusi turuhoone järk- järgult kas erakapitali või projektirahade toel korrastada.

Lõpetuseks ütlen, et ilus ja korras turg on iga linna uhkus ning sinnapoole me ka püüame, aga see ei ole tänase Haapsalu põhiprobleem, kuhu raha panna.

Kohtumiseni turul!

Urmas Sukles
Haapsalu linnapea

9 Responses to "URMAS SUKLES: Haapsalu turust realistlikult"

  1. linnakodanik   4. dets. 2017 at 16:01

    Sukles, mis on sinu arvates, siis Haapsalu põhiprobleem, kuhu linnavalitsus raha investeerib? Oled nüüd olnud kaheksa aastat ametis, aga miks sa nii kiivalt varjad seda saladust? Linnarahvale on üllatus, et linn soetas endale Krahviaia tennisekompleksi, küsiks milleks? Arendate Lihula maanteel suurt spordikompleksi, kus ka täna juba tenniseväljakud olemas ja nüüd veel ahmite juurde, kui linnal on rahadega probleeme.Samas pole spordikoolis täna avatud ka tennise treeninggruppigi. On tõesti neid väljakuid vaja vaid valitud seltskonna lõbuks?

    Vasta
  2. Urmas Sukles   4. dets. 2017 at 16:50

    Haapsalu linn toetab tennist ning veel mitmeid spordialasid läbi spordiklubide. Hea meel on tõdeda, et tennise treeningud on laste seas väga populaarsed.

    Vasta
  3. linnakodanik   4. dets. 2017 at 17:48

    Väga hea, kui linn toetab. Suvel liikudes spordihoone tenniseväljakute läheduses, siis need küll eriti koormatud ei olnud, rohkem seisid jõude. Oleks võinud ju panna esmalt omad tenniseväljakud rakendusse. Tahaks ikka rohkemalt teada, mis oli see tungiv põhjendus endale soetada täiendava kuluallikana Krahviaia tenniseväljakud, kui oli ju võimalus toetada spordiklubide kaudu nende laste tennist, kes ikka käivad süstemaatiliselt trennis. Kui praegu sügis-talvisel ajal, mil on kõige intensiivsem treeningtsükkel, saavad kõik treenijad (ka lapsed) hakkama tennishalliga ja sama palju on ka seal välisväljakuid, siis ma ikka ei saa aru, mis treeninggrupid tekkivad ainult laste suviseks koolivaheajaks. See ei ole ju sihipärane noorte tennise arendus Haapsalus? Hr linnapea millest te räägite?

    Vasta
  4. Valdo   4. dets. 2017 at 18:49

    Minu arust on turg kui selline – kaduv väärus, kuna erinevad regulatsioonid ei soosi väliturge.
    Kuna eestlaselt omase saksa täpsusega täidame meile Euroopast tulevaid seadusi üliagaralt. Soovitan külastada erinevaid turge Euroopas, siis ehk mõistate, mida mõtlen. Kõige lähim turg Euroopas on Soome’ s . jalutage ringi ja mõelge, kas Haapsalu piiratud tarbijaskonnaga on see mõistlik.

    Vasta
  5. Kuglimugli   5. dets. 2017 at 04:39

    Haapsalu turule head lahendust pole, see ei hakka toimima, ükskõik mida välja pakutaks, üks asi see, et inimeste ostujõud madal, teine asi, et poest saab nõutava kauba kätte parema hinnaga, turul suuremat valikut pole. Ei ole ka entusiasti eesotsas, kes otsiks ja kindlustaks turul kauplejaid nõutavama kauba valikuga. Vbl mõttekas suvel oma aiasaaduste laada taoline hooaja müük korraldada aga praegu pole turul müügiks mitte midagi sellist, mis ligi tõmbaks või ilma milleta läbi ei saaks. Külmetavatest vanaprouadest on kahju, eks nad istu rohkem harjumusest, vaevalt, et need sendid, mis neile päeva jooksul laekuvad, oluliselt suurt lisasissetulekut annavad, rohkem suhtlemise mõttes seal.

    Vasta
  6. turuline   5. dets. 2017 at 10:52

    Valdo, ilmselt pole sa kohalik. Vaatasin just linnavolikogu viimast istumist, kus linnapea vastas arupärimisele turu kohta. Oma jutu käigus näitas ta enda kiituseks värvilist pilti toimivast kauplemisest Haapsalu turul. Sel pildil oli palju rahvast ja palju kauplejaid, Haapsalu turg nagu parematel päevadel. Kui arupärijad juhtisid linnapea tähelepanu sellele, et tegu ju OTT turuga, siis linnapea ei võtnud seda kuulmagi, vaid raius kindlalt – see Haapsalu turg. Ma ei saa aru linnapea seesugusest käitumisest, miks tahab ta end kõigiti ehtida võõraste sulgedega. Miks on tavalisel turupäeval aiasaadustega kauplejaid üks-kaks, vahelgi ka kolm, aga OTT-i turu päeval Suklese pildil letid otsekui kaubast lookas ja ostjaidki ka üksjagu. Kas see ikka ei näita veelkord seda, et Haapsalu vajab turgu. Selleks aga, et turg toimiks on vaja tahet organiseerimisel ja hea näitena OTT inimestel seda ikka on. Veel üks kivi linnapea kapsaaeda – kus te olite siis, kui pikka aega tagasi OTT-i inimesed kauplesid endise teenindusmaja ees ja kui nad siis sealt minema aeti, otsisid nad koha Posti tänavale ja ka sealt pidid nad lahkuma. Linnapea, kus olid te silmad, kui te venitasite nii pikalt oma abikäega? Tahtsite veenduda selles, et kas surevad välja? Ei surnud ja nüüd tahate endalegi võtta mingil määral selle hiilguse. Häbematus! Pange esmalt oma ärietevõte turul ka tööle samamoodi kui OTT seda teeb ja arvan, et on võimalik teha isegi paremini, aga selleks on vaja tahet, mitte vinguda ja otsida neid põhjusi kuidas ei saa. Kui see vingumise energia ja aeg raisata rohkem tegudele, siis võinuks ka Karilaiu unelm keskerakondlikust turust Haapsalus juba reaalsuses olla. Linnapea! Edasi tegudele!

    Vasta
  7. Toivo Tomingas   5. dets. 2017 at 10:54

    Kujutan ette, et turukysimuse saaks lahendada läbi endise säästuka, mis on sobiva suurusega, sobiva asukoha ja sobiva parkimisalaga soe ja mugav hoone. See, et maja ostis Rimi, on linna poolt mahamagatud asi. Nyyd oleks lahendus ehk seal, kui linn ja ehk ka HTY(Coop) teeksid Rimiga koostööd ja avaksid säästuka baasil nii sise- kui avatud turu.See vöiks olla säästuka parklas. Eks kauplemiskoha hinnavahe paneb asjad paika, kas kaupleja tahab olla toas vöi öues. Kui koostöö önnestub, kaob vajadus praeguse turuplatsi kallihinnaliseks hoonestamiseks linna kulul. Suklesel on öigus, kui ta retooriliselt kysib, et miks peaks yldse linn turgu ehitama ja majandama? Kui veel jälgida mängu, kuidas Rannarootsi Selveri ees on iga möne nädala tagant laadapäevad, siis kaob möte raha turu arendamisse tagumine yldse ära.

    Vasta
  8. kah turuline   5. dets. 2017 at 15:00

    No ei saa ikka Rannarootsi laatasid võrrelda turuga. Mida müüakse nendele laatadel, no vast seda head hapukapsast, mida tegi Risti talunik, küll ei saa. Pole ka head hapukurki, rääkimata sellest, kui lihunik lööb ikka täpselt selle lihatüki, mida sa soovid. Ei olnud need putkad Haapsalu turul nii nõukogulikult viletsad midagi, kui linnapea enese õigustuseks maha lammutamisel püüab väita, kui 2009.aastaks kaardistas kadunud T.Padu 20.sajandi arhitektuuri objektina Haapsalu turu ja see turg oli väärtus, mida Padu pidas vääriliseks säilitada. Aga just sellel, 2009 aastal algas tänase linnapea valitsemisaeg ning küsiks linnapead – miks te lasite need turuehitised laguneda? Selle asemel, et iga aasta veidi neid kõpitseda, ootasite ära aja, kui leidsite õigustuse nad hoopiski maha lammutada. Ei olnud need midagi nii nõukogulikud, valmis sai see turg sellisena just nõukogude aja lõpus ja paremad päevadki juhtusid olema just uue Eesti ajal.

    Vasta
  9. Kuglimugli   5. dets. 2017 at 16:15

    Jep ja turuplatsi võiks Lidlile uue soodsamate hindadega kaupluse ehitamiseks müüa ! 🙂

    Vasta

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.