Lauri Luik kohtumisest dalai-laamaga: Oma väljendustes lihtne, mõtestatuses aga sügavam kui ookean

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige ja Haapsalu linnapeakandidaat Lauri Luik kirjutab kohtumisest Tenzin Gyatsoga – dalai-laamaga.

Lauri Luik surumas dalai-laama kätt.
Lauri Luik surumas dalai-laama kätt. F: Artur Talvik

Kasvult väike, kuid vaimult ja võimult tohutu; olemuselt üdini elurõõmus, aga sisult surmtõsine; pehme ja sooja käepigistusega, kuid ülimalt tugeva tahtejõuga ning haruldaselt julge. Oma väljendustes lihtne, mõtestatuses aga sügavam kui ookean. Selline on ehk tänapäeva kõige imetletum ja vahetum juht maailmas – Tenzin Gyatso.

Dalai-laamaga kohtumine on alati erakordne ja sügavalt puudutav kogemus. Esimest korda õnnestus mul temaga kohtuda 2011. aastal Tallinnas, mil ta külastas riigikogu ja pidas avaliku loengu. Läinud pühapäeval kohtusime taas, sedakorda Riias, kus tema pühadus oli kolmepäevasel ringreisil. Eesti parlamendi Tiibeti toetusrühmast olime Andres Herkeli ja Artur Talvikuga kolmekesi, Sven Grünberg teejuhiks.

Balti rahvastega on Tenzin Gyatsol eriline side, sest me mõistame, kuid ennekõike tunnetame ehedalt seda, mille eest ta võitleb ning millele ta on kogu oma elu pühendanud – see on vabadus ja rahu.

Vabaduse tõelist väärtust tunnetab vaid see, kellelt see on kord võetud. Meil ei ole kunagi olnud tarvis teineteist veenda, baltlased mõistavad tiibetlasi lennult. Mõistavad tegelikult isegi need, kes seda teatud põhjustel välja ei soovi näidata.

Minu jaoks jäi dalai-laamaga kohtumiselt kõige enam kõlama tema palve: “Mis sest, et Tiibet on väike ja Hiina tohutu suur, palun ärge unustage meie väikest Tiibetit.”

See võtab hästi kokku kõik selle, millele ta on oma elu pühendanud. Südantsoojendav oli kuulda, et ta lootus lähitulevikus paranevate suhete üle Hiinaga oli niivõrd entusiastlik. Ei looda nad ju iseseisvumist, pigem Tiibeti kultuuri, keele ja tavade hoidmist ning kaitsmist, iseolemise võimalust.

Kes on dalai-laama tekste lugenud või kõnesid kuulanud, need teavad, kui sügavat tähendust omavad tema sõnad. Need ei ole pelgalt teoreetiline budistlik õpetus paremast maailmast vaid kogetu ja läbi elatud tarkus õnneliku ning küllusliku oleviku nautimiseks.

Kuulates tema sõnavõtte tekib soov kõik lausutu kirja panna, sest igast fraasist saaks moodustada aforismi. Näitena üks mitmetest tarkustest, mida ta jutu sees meiega jagas: “Tõe jõud on kaugele vaadates kõige tugevam.” Nii lihtne, kuid samas erakordselt vägev ja sügav.

Kuigi paljud on dalai-laamale omistanud lausa müstilisi võimeid, mida ma ei soovikski kahtluse alla seada, on ta minu arvates eelkõige üks tark, siiras, hea ning elukogenud mees, kes on suutnud leida armastuse, rahu ja tasakaalu endas ning levitab seda kõikjal, kuhu satub, nagu valgust.

Lauri Luik

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.