MAALEHT: 1000 eurot kätte, tasuta korter ja auto, aga maale head töötajat ei leia

See pole enam naljaasi – põllumajandustootjad ei leia Eestist ka hea palga peale töötajaid, mis pärsib nende arengut. Isegi 1000 eurot kätte, tasuta korter ja auto ei ole Eesti inimesele piisav.

Kuusalu vallas tegutsev Mikumardi osaühing on väike ettevõte, aga saab hästi hakkama. Mikumardi otsib farmi lüpsjat, aga keda pole võtta, on lüpsja, kirjutab Maaleht.

„CV Keskuses olen kuu aega otsinud ja enne seda Soovis ja Kuldses Börsis vahelduva eduga peaaegu aasta kuulutust üleval hoidnud,“ ütles pereettevõtte juhatuse liige Mihkel Reimann.

“Kuigi mul on korterivõimalus, mille üüri ma maksaks ise, ainult kommunaalid jäävad inimesele. Maksan praktiliselt 1000 eurot kätte ja auto annan ka kasutada,” rääkis Reimann.

1000 eurot kätte, tasuta auto ja korter… Aga lüpsjat ei leia.

Kui Mikumardi on Tallinna külje all ja viie palgatöötajaga väikeettevõte, siis Järvamaal tegutsevas osaühingus Estonia oli mullu 130 töötajat. Estonia on Eesti põllumajandustootmise valdkonna gigant. Kas neil on lihtsam töötajaid leida?

“Ei ole lihtne,” vastas Estonia nõukogu liige, Riigikogu sotside fraktsiooni kuuluv Jaanus Marrandi. Seepärast on tööle võetud mitu ukrainlast.

Näiteks vajas Estonia viljakuivatajat. Töö on vahetustega ja ametis on vaja olla ka öisel ajal, aga palk ja lisatasud on vastavad – 3000 eurot kuus. Eestist inimest sellele kohale ei leitud ja taas tuli appi Ukraina.

 

Loe pikemalt Maalehest.

Veel tänases Maalehes

Juba Pätsi ajal toodi Eestisse suurel hulgal võõrtööjõudu

Alates 1937. aastast kiirelt süvenev tööjõupuudus põhjustas Eestis suurel hulgal abikäte sissetoomist Poolast. Kümnendi lõpuni töötas siinsetes taludes ja Kiviõli põlevkivikaevandustes 10 500 võõrtöölist, kirjutab Maalehes Küllo Arjakas.

Maaleht käis Hiiumaa laiul kuulsat kummitust otsimas, kes tirib öösiti inimesi varbast

Hiiumaa külje all Hanikatsi laiul pidavat kummitama sealse ainsa maja viimase perenaise Anna vaim, kes olnud sügavalt usklik inimene. Maalehe reporter käis tonti otsimas ja peaaegu kaotas selge mõistuse.

Kirill Teiter:  kuningriiklaste teod hakkasid tõsiusklikke pikapeale ärritama

Vabatahtlikus eksiilis olev Torgu kuningas Kirill I veedab päevi Tõsta­maal saunas arvuti taga ja kirjutab uurimust eestlaste muinasajaloost. Jüri Aarma käis kuninga audientsil.

Tromb lõhkus ainulaadse dendropargi kümne sekundiga

12. augusti õhtul käis tromb üle Järvamaa servas asuva Rõugu pea kaheksa hektari suurusest talupargist, mida 1996. aastast hooldavad lavastaja Merle Karusoo, näitleja Katrin Saukas ja sotsioloog Andrus Ristkok. “Vaatepilt siin on kole,” tõdeb Merle Karusoo.

Marjasaak on niru ja hind jõhker

Tänavune aasta pole marjakasvatajaid rõõmustanud, sest nii maasikate, vaarikate kui ka sõstarde saak on olnud keskmisest kehvem. Aiafoorumites kurdavad hobiaednikud, kuidas vaarikaid on hõredalt ja need vähesedki aplaid usse täis. Seetõttu ka marjade hinnad suvi läbi rekordkõrged.

EESTI 100 PERET: Lauri Väinmaa taastab Tudulinna vana puukirikut

Maaleht alustas koos Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Ekspressiga sarja, kus sada Eesti perekonda räägivad oma loo.  Avalugu on Lauri Väinmaaga, kes meenutab oma esivanemaid, köstreid, kelle seotus Tudulinna vana puukirikuga oli innustuseks, et alustada uskumatuna näiva tööga – varemeis kiriku taastamisega.

Eesti kohanimed käsivad: Lõmpsi, Pilka ja Kõrista, Tapa või Loobu…

Kohanimesid, mille moodustab tegusõna käskiv kõneviis ainsuse teises pöördes, on Eestis üllatavalt palju. Näiteks eksisteerib Lääne-Virumaal Näpi–Piira bussiliin. Arvata võib, et tegu on raske pärisorjusliku korra pärandusega, mälestusega ajast, kui saksad koos oma kannupoiste ja sabarakkudega peamiselt käske jagades talurahvaga suhtlesidki, analüüsib Veiko Märka.

Mees, kes kandis maja seljas

24. augustil oleks saanud 95aastaseks kooli- ja kirjamees Harri Jõgisalu, kes kunagi ei väsinud ning jaksas rännuteil ka majasuurust seljakotti kanda.

Valimisvõitlusse on sööstmas juba 35 liitu üle Eesti

Eelmise nädala keskel algas kohalike valimiste eel ametlik kandidaatide ja valimisliitude esitamine. Teisipäeva õhtuks oli valimiskomisjoni infosüsteemi kirja pandud juba 35 valimisliitu, kes kavatsevad kõrvuti erakonnanimekirjade ja üksikkandidaatidega uutesse volikogudesse pürgida. Enim valimisliite on registreeritud Ida-Virumaal, järgnevad Lääne-Virumaa ja Tartumaa, kirjutab Argo Ideon.

Seeneretk

Seenehuvilistel tasub nüüd valvas olla, sest registreerimine Maalehe seeneretkedele on taas alanud. Juba kolmandat aastat viib Maaleht huvilised koos tuntud mükoloogidele seenemetsa, et sealt uusi ja tarvilikke teadmisi ammutada.
Rohkem infot: maaleht.ee/seenele

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.