Kontserdiarvustus: Rudolf Tobiase järeltulijate ja Estonia Seltsi Segakoori kontsert Kullamaa kirikus

5. augustil oli Kullamaa kirikus kontsert „Otsekui hirv…”. Kavas oli Rudolf Tobiase ja Helen Tobias-Duesbergi vokaal- ja instrumentaalteosed. Esitajateks Estonia Seltsi Segakoor (dirigent Heli Jürgenson), Leila Roos (mezzo, USA), Leelo Valdsaar (flööt, USA), Rudolf Tobiase tütretütar Maaja Roos (dirigent, pianist, kontserdi kunstiline juht, USA).

Maaja Roos alustas klaverimänguga oma ema Helen Tobias-Duesbergi juures, õppis ja mängis kooli orkestris viiulit, käis New Yorgi erakoolis ja 1967. aastal lõpetas klaveri ja oreli eriala Lawrence´i ülikoolis, osales 1974. aastal Pariisi rahvusvahelisel pianistide konkursil, kus mängis käe üle ja tänu sellele, nagu ta ise on öelnud, hakkas huvituma dirigeerimisest. „See oli nii huvitav, tegeleda teistega, neid õpetada ja suunata ühtmoodi mõtlema ja tunnetama muusikat. Siis ma tundsin, et mulle on antud anne olla muusikas nagu vahendiks helitöö uuel loomisel,“ rääkis ta.

Kontserdikava ülesehitus oli kindlasti üks selle kontserdi õnnestumise põhitegur. Kontsert oli nagu iseseisev muusika suurvorm, mille koostamisel oli arvestatud palade järgnevuse mõju ja sobivust, arengut, kulminatsiooni ja lahendust.

Maaja Roos komponeeris heliloojate teostest uue, vaid selleks kontserdiks sobiva tervikteose. See läbikomponeeritud kava, mille esimene pool oli koostatud instrumenaalsetest paladest flöödile, klaverile, ja mis läbi rahvalaulude tsükli mezzosopranile kulmineerus segakoori kaasamisel.

Esimesed palad Helen Tobias-Duesbergi ja Rudolf Tobiase sulest olid helikeelelt ja vormilt nagu ettevalmistus kontserdi kulminatsiooniks olnud Helen Tobias-Duesbergi “Reekviemi” ettekandele. Kuigi seekordne versioon “Reekviemist” jäi olude sunnil pigem kammerlikuks (esitati vaid koori osad) kui oratoriaalseks suurteoseks oreliga, sobis see ideaalselt kokku kogu kontserdi kontseptsiooniga. Säilis kontsedi kammerlik (inimlik?) lähedus ka teose sügavalt traagilistes osades Dies irae (viha päev) ja Tuba mirum (pasun hüüab).

Muusikasse oli jõudnud täiskasvanuks saanud inimese mõttemaalim, kes tajub eksistentsi haprust, oma hirmu ja muret viimsepäeva kohtu ees, küsides: “Millist pühakut hüüan appi? Kui õiglasedki pole muretud, kui õiglasedki…“ (teksti lõik osast Tuba mirum). Ja nagu kinnituseks toob kontserdi kaks viimast teost ühe võimaliku vastuse inimesele, kes on otsimas vastust reekviemis esitatud küsimusele. Nendeks olid Rudolf Tobiase “Eks teie tea, et te Jumala tempel olete” ja “Otsekui hirv kisendab veeojade poole…”.

Kontserdi eduka kulgemise eest olgu tänatud kõik esinejad. Imelise lihtsuse ja kauni tooniga mängis Helen Tobias-Duesbergi ja Rudolf Tobiase koraaliprelüüde ja sõnadeta laule flötist Leelo Valdsaar. Tobias-Duesbergi seatud kuut eesti rahvalaulu esitas omapärase kauni tämbriga mezzosopran Leila Roos siiralt ja varjunditerikkalt. Iga rahvaviis, ka lastelaulud nende seas, olid helilooja napis, kuid värvikas seades imelised.

Estonia Seltsi segakoor võlus ilusa kõla, paindliku ja nüansirikka esitusega. Nii värskelt ja kaasahaaravalt kõlasid sellel kontserdil ka Rudolf Tobiase tuntud koorilaulud “Eks teie tea” ja “Otsekui hirv…”.

Suurepäraselt koostatud ja esitatud kava esimestest helidest võeti kuulajad kaasa ja see ühes ajas kooskulgemine läbi kahe helilooja vaimu- ja tundemaailma viis katarsiseni.

Ene-Reet Ehala

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.