Haapsalu raamatukogus näeb ühel õhtul kaht näitust

Vaid teisipäeva, 15. augusti õhtul näeb Haapsalu raamatukogus kahte ajalooteemalist näitust samal ajal, sest korraga on näituse “Józef Piłsudski – Poola ja Euroopa riigimees” pidulik lõpetamine ning näituse “100 aastat Eesti autonoomia väljakuulutamisest” avamine.

Piłsudski (5.12.1867-12.05.1935) oli mitmeplaaniline isiksus – revolutsionäär, sotsialist, vabadusvõitleja, publitsist, poliitvang ning Poola Vabariigi taassünni järel ka riigipea ja sõjaväe ülemjuhataja. Piłsudski toetas tugevalt Eesti iseseisvuse ideed, nähes selles riigis liitlast Nõukogude Venemaa (ning järgnevalt Nõukogude Liidu) ja Saksamaa agressiivsuse vastu.

Sel eesmärgil püüdsid Poola ja Eesti koos teiste regiooni riikidega luua Balti liitu, milleni siiski ei jõutud. Poola-Eesti koostöö arenes siiski väga hästi, hõlmates nii poliitikat kui diplomaatiat, majandust ja sõjandust. Teenete eest pälvis Piłsudski Eesti Vabaduse Risti I liigi 3. järgu ja III liigi 1. järgu.

Väljapaneku on korraldanud Poola suursaatkond Tallinnas tähistamaks Józef Piłsudski aastat, mis on kuulutatud välja seoses marssali 150. sünniaastapäevaga. Näituse koostasid Józef Piłsudski muuseum Sulejόwekis ja Poola välisministeerium.

Väljapanek “100 aastat Eesti autonoomia väljakuulutamisest” tähistab aga olulist tähtpäeva Eesti riikluse arengus – sajandi möödumist Eesti autonoomia väljakuulutamisest 12. aprillil 1917 Petrogradis (tänane Peterburg) Venemaa Ajutise Valitsuse poolt.

Sellele eelnes 8. aprillil (26. märtsil vana kalendri järgi) Petrogradis võimas eestlaste manifestatsioon autonoomianõude toetuseks. Eesti koguduse Jaani kiriku juurde kogunes umbes 40 000 eestlast (neist 10 000 – 12 000 sõjaväelast), kes liikusid sinimustvalgete lippude ja loosungitega sõjaväeorkestrite marsimuusika saatel läbi pealinna Tauria palee juurde, et nõuda Ajutiselt Valitsuselt Eestile autonoomiat.

Neli päeva hiljem, 12. aprillil (30. märtsil vana kalendri järgi) kinnitaski Ajutine Valitsus määruse “Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”, millega Eesti sai autonoomia sugemetega omavalitsuse. Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (Lõuna-Eesti) liideti üheks haldusalaks. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska ja omavalitsusorganina alustas Tallinnas tööd Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mis oli esimene ülemaaline Eesti rahva esinduskogu.

Näituse kureerisid Jüri Trei ja Harry Liivrand. Näituse tõid Haapsallu Kaitseliidu Lääne Malev, Eesti Lipuselts ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu.

Vaid teisipäeva, 15. augusti õhtul on väljas mõlemad näitused korraga. Józef Piłsudski näitust tutvustab külalistele lähemalt Poola saatkonna avalikudiplomaatia spetsialist Slawomira Borowska-Peterson ning näitusest “100 aastat Eesti autonoomia välja kuulutamisest” tutvustab Heiki Magnus Kaitseliidu Lääne Malevast.

Üritusel, mis toimub Maria nimepäeval ja ühtlasi rukkimaarjapäeva pakutakse kõigile külastajatele ka Johan Laidoneri abikaasa Maria Kruszewska-Laidoneri retsepti järgi tehtud hõrgutisi.

Liina Valdre

Leave a Reply