Venekeelsed inimesed on seksuaalvähemuste suhtes eestlastest kriitilisemad

Hiljuti läbiviidud uuringu tulemustest on näha, et võrreldes eesti keelt kõnelevate inimestega on Eesti venekeelne elanikkond LGBT temaatika, homoseksuaalsuse ja transsoolisuse suhtes tunduvalt negatiivsemalt meelestatud, kirjutab sotsisaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Agni Aav.

Inimõiguste Keskuse tellimusel viidi hiljuti läbi uuring Eesti inimeste arvamusest ja teadlikkusest LGBT ehk lesbide, geide, bi ja transsooliste teemade osas ning uuriti kui vastuvõetavaks homoseksuaalsust peetakse. Uuringu läbiviimiseks küsitleti 1005 inimest üle Eesti. Uuring jagunes kolmeks osaks: kokkupuude LGBT teemaga, homoseksuaalsus ja transsoolisus. Lisaks küsiti inimeste teadlikkuse kohta mitmekesisuse kokkuleppest ja Eesti Inimõiguste Keskusest.

Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga on venekeelse elanikkonna kokkupuude LGBT temaatikaga oluliselt väiksem. Teabekanalitest jõuab enamik teavet LGBT temaatika kohta inimesteni traditsioonilise meedia kaudu ning poole vähemal määral läbi interneti. Suur osa venekeelsest elanikkonnast jälgib lisaks Eesti venekeelsetele meediakanalitele rohkesti ka Vene meediat. Võib hinnata, et osalt seetõttu on kandunud Venemaal levinud LGBT kogukonnale vastanduvad hoiakud läbi meedia ka Eesti venekeelse elanikkonnani.Homoseksuaalsuse tähendust peavad ligi pooled vastajad sarnaselt varasemate uuringutega samasooliste suhteks.

Väljendi „homoseksuaalne inimene“ tõlgendamise osas paistab aga välja muukeelse elanikkonna eestikeelse elanikkonnaga võrreldes halvustavam suhtumine. Lisaks on üleüldine trend, et halvustava suhtumisega on sagedamini vanem elanikkond, kelle seas on levinum ka arusaam homoseksuaalsusest kui haigusest või hälbest. Keelekasutuses on kindlasti oma roll mängida ka meedial, kes peaks kaasautorite keelekasutust hoolikalt jälgima.

Uuringus küsiti ka seda, kui vastuvõetavaks inimesed homoseksuaalsust peavad. Tulemustest selgus, et kuigi võrreldes varasemate uuringutega on suhtumine paranenud, peab üle poole vastanutest homoseksuaalsust taunitavaks. Kui eestikeelsete küsitletute seas peab homoseksuaalsust vastuvõetamatuks 44%, siis venekeelsete inimeste seas on see lausa 73%.

Uuringust järeldub, et võrreldes varasemate küsitlustega ei tooda enam homoseksuaalsuse suhtes vastumeelsuse põhjustena välja loomu- ja loodusevastasust, vastavalt 2017. aastal 17% ning 2014. aastal 24%. Pigem tuuakse põhjenduseks ebanormaalsust ja ebameeldivust ning ligi veerand vastanutest ei oska oma vastumeelsust põhjendada. Tulemustest nähtub, et homoseksuaalsusesse suhtumise paranemisele aitab kaasa isiklik kokkupuude LGBT kogukonna esindajatega, olgu seda sugulaste, sõprade või töökaaslaste näol.

Hoiakud transsoolisuse* suhtes pole võrreldes varasemate uuringutega oluliselt muutunud – vastuvõetavaks peab seda 37%, samas kui vastuvõetamatuks 46%. Ka selles küsimuses lahknevad suhtumised erinevatesse keele- ja vanusegruppidesse kuuluvate inimeste vahel. Transsoolisust peab vastuvõetavamaks 43% eestikeelsest elanikkonnast ning 22% venekeelsest elanikkonnast, kellest 57% jaoks on transsoolisus vastuvõetamatu. Nooremad inimesed on tunduvalt avatumad, samas kui vanemad inimesed peavad transsoolisust pigem vastuvõetamatuks.

Uuringu tulemustest on näha, et võrreldes eesti keelt kõnelevate inimestega peab Eesti venekeelne elanikkond LGBT temaatikat, homoseksuaalsust ja transsoolisust tunduvalt vastuvõetamatumaks. Kuna noorte seas on sallivus suurem, samuti on noorte põhimõtted ja maailmapilt veel kujunemisfaasis, tasub sallivama ühiskonna loomiseks tõsta noorte teadlikkust mitte ainult LGBT temaatikast, vaid mitmekesisusest laiemalt. Üks võimalus teadlikkuse tõstmiseks oleks koolidele suunatud vähemuste sallivust edendavad kampaaniad, mis jõuaks kõikidesse koolidesse – õppetöö- või õpilaste emakeelest sõltumata.

Uuringu tulemustega saab tutvuda siin.

*Transsoolisteks loetakse inimesed, kelle sooline identiteet ja/või sooline eneseväljendus ei lange kokku bioloogilise ja/või juriidilise sooga.

Leave a Reply