Haapsalu kinos linastub neljapäeval unikaalsel arhiivimaterjalil põhinev film “Nõukogude hipid”

Haapsalu kultuurikeskuse kinos lianstub 15. juunil kl 18.15 Terje Toomistu dokumentaalfilm “Nõukogude hipid”.

Lääneriikides sadu tuhandeid noori hullutanud ja kogu maailma raputanud hipiliikumine 1960-1970-ndatel aastatel jõudis omamoodi kujul ka teisele poole raudset eesriiet. Noorte meeli haarasid raadio teel ja althõlma leviv rockmuusika.

Rõhuva süsteemi varjus kujunes lillelaste liikumine, mis hargnes salajase niidistikuna mööda toonast Nõukogude Liitu.

“Nõukogude hipid” on pöörane ja tugevalt unikaalsetel ning ennenägemata arhiivimaterjalidel põhinev lugu lillelaste elust. Omamoodi roadmovie‘na on see sõit Nõukogude Liidu hipiliikumise jälgedes.

Režissöör Terje Toomistu lugu viib vaataja 1970ndate psühhedeelsesse undergroundi, kus rock-muusikast joovastunud pikajuukselised noored lõid range režiimi kiuste oma maailma. Süsteemi, milles püüeldi rahu ja vabaduse poole. Aastaid hiljem võtab seltskond Eesti hipisid ette teekonna Moskvasse, kus siiani tähistatakse lillelaste püha 1. juunil. See päev on seotud traagilise sündmusega 1971. aastast, mil tuhanded hipid arreteeriti KGB poolt. Film kulgeb mälestuste radades, mille käigus elustub ajalugu.

Omamoodi äramärkimist vajavad ka filmi peategelased. Sass oli tuntud rätsep, kes õmbles laiad püksid pooltele Nõukogude hipidele. Aare oli omal ajal suur maailmarändur, hääletanud 2,5 korda ümber maailma N liidu piirides sees, veetnud kokku umbes kaks aastat oma elust paastudes. Režissöör on tema kohta öeldnud “hingus elus eneses”. Tänane kultuskirjanik Wiedemann oli omal ajal veendunud, et maagia abil on võimalik lammutada Nõukogude impeerium.

Filmi režissöör Terje Toomistu lisab omalt poolt: “Pidades silmas autoritaarsete režiimide tõusu mitmel pool maailmas, on oluline pöörata tähelepanu rahuliikumise ideele ning pikale patsifismi ajaloole Ida-Euroopas ja Venemaal. Sel aastal möödub pool sajandit märgilisest Armastuse Suvest, mistõttu on ehk hea hetk vaadata tagasi 1960ndate revolutsiooniliste liikumiste pärandile ning tunnustada kujutlusvõime olulisust ühiskondlike protsesside mõjutamises. Vabadusejanust ja sotsiaalsest õiglusest kõnelev film tõstatab küsimusi võimusuhete toimimisest ja ekstaasipoliitikast.”

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.