Riisipere-Turba raudteelõik saab 8 miljonit eurot ehitusraha

Valitsus kinnitas täna täiendavate taristuinvesteeringute programmi, mille kogumaht ulatub 135 miljoni euroni. Raudteeühendus tuleb Haapsalule lähemale, sest antakse ka Riisipere-Turba raudteelõigu ehituseks.

Kolme aasta peale jaotuv kava toob endaga kaasa paremad ja kiiremad ühendused, suurenenud liiklusohutuse ning positiivse tõuke Eesti majandusele, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Lisaks annab programm selge sõnumi, et valitsus peab oluliseks kõiki Eesti põhisuundasid. Valitsuskoalitsiooni jaoks on oluline aegruumilise vahemaa vähendamine Tallinna ja Tartu, Tallinna ja Narva ning Tallinna ja Pärnu linna vahel ning seda nii maanteel kui raudteel.

Peamine osa täiendavateks investeeringuteks ettenähtud vahenditest panustatakse maanteeobjektide arenduseks. Tallinn-Pärnu suunalise Via Baltica maantee ehituseks on tulevatel aastatel eraldatud täiendavad 44 miljonit eurot.

Lisaks nähakse ette Tallinn-Narva maanteel oleva ohtliku Aaspere-Haljala teelõigu 2+2 kujule viimist, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot. Samasse suurusjärku jääb ka Transiitteede programmi jaoks planeeritud eraldis.

Suur osa valitsuse poolt ellu viidavatest lisainvesteeringutest suunatakse ka raudteeinfrastruktuuri arendusse. Programm näeb ette Haapsalu raudtee esimese etapi Riisipere-Turba vahelise lõigu ehitust, mille jaoks on planeeritud 8 miljonit eurot ning täiendavaid investeeringuid Tallinn-Tartu raudtee ja Tapa-Narva raudtee kiiruste tõstmiseks kogumahus 32 miljonit eurot, millest 17 miljonit kulub Narva liini parendamiseks ning 15 miljonit läheb Tartu liini kiiremaks muutmiseks.

Kolmanda suurema investeeringuna nähakse ette regionaalsete lennujaamade arendamist, mis hõlmab endast Pärnu ja Kärdla lennujaamade rekonstrueerimist kogumahus 21 miljonit eurot.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on valitsuse eesmärgiks arendada käimasoleva teehoiukava, täiendava taristuinvesteeringute programmi ning 2021-2027 teehoiukava raames välja kõik Eesti põhimaanteed vastavalt liiklussageduse näitajatele ning tõsta põhilistel raudteetrassidel kiirused 135 km/h.

„Valitsuses kinnitatud objektid näitavad, et meie jaoks on tähtis viia ellu projekte, mis tagavad kõikidele piirkondadele paremad ja kiiremad ühendused. Muidugi jätkame juba varem planeeritud ning töös olevate objektidega, millest prominentsem on Tallinn-Tartu maantee ehitus, kuid on tähtis, et ka teised kaua oodatud projektid edasi liiguksid. Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede liiklustihedused on sarnased ning on selge, et mõlemad liinid vajavad edasisi arenguid. Tartu suunal on see pikalt plaanis olnud, kuid Via Baltica on seni kõrvale jäänud,“ selgitas majandus- ja taristuminister Kadri Simson objektide valikut.

Minister lisas, et kuna Euroopa Liidu praeguse rahastusperioodi vahendid on Eestis enamuses juba kasutatud, aitab täiendav investeeringuprogramm kaasa valitsuse eesmärgi täitmisele, milleks on Eesti majanduse paigalseisust edasi viimine.

“Suuremahulised ehitused aitavad elavdada meie majandust. Teisalt püüdsime objekte valides arvesse võtta ka liiklusohutuse aspekte. Sellisest kaalutlusest on lähtutud näiteks Aaspere-Haljala vahelise ohtliku lõigu ehitusel ning usun, et kõik, kes on Tallinn-Pärnu maanteel sõitnud, teavad, millised olud seal liikuvate veoautode vahel valitsevad,“ kommenteeris Simson.

Raudteevõrgustiku arenguks tehtavad täiendavad investeeringud on ministri hinnangul vajalikud, sest Rail Balticu projektiga edasi liikumine ei tohi jätta seisma teiste liinide ehitust ning arengut. Raudtee ehituseks tuleb suunata senisest enam vahendeid ja arendada välja terviklik Eestit ühendav raudteevõrgustik.

Tegemist on regionaalse aspektiga, raudteevõrgustiku areng parandab piirkondade võimalusi ning vähendab ääremaastumist. Lennujaamade rekonstrueerimiseks eraldatud vahendid aitavad samuti kaasa piirkondade ühenduste paranemisele ning omab konkreetselt Pärnu kontekstis suurt mõju kohalikule turismisektorile.

Transiitteede programm, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot, on mõeldud kohalike omavalitsuste toetuseks, kelle haldusalas olevaid teid transiitteedena. Sarnast programmi on rakendatud ka varasemalt, kuid selgelt väiksemas mahus.

„Valitsuses kokku lepitud investeeringud tabavad mitut kärbest korraga, pakkudes nii regionaalset mõõdet, kuid samas ka kiiremaid ja paremaid ühendusi suurte keskuste vahel. Kasvav liiklusohutus ning potentsiaalne majanduskasv kinnitavad tehtavate investeeringute vajadust,“ lõpetas Kadri Simson.

2 Responses to "Riisipere-Turba raudteelõik saab 8 miljonit eurot ehitusraha"

  1. Meremees   11. mai 2017 at 18:58

    Kas kusagilt saab lugeda lähemalt mis plaanid selle 8 mil. kulutamisega on? Planeerimine, projekteerimine ehitushanked.. või on projekt ja tegijad juba olemas ja läheb kohe ehitamiseks 🙂 ..

    Vasta
    • Ivar Soopan   11. mai 2017 at 19:12

      Kunagi kirjutasin sellest pikemalt. ERR on ka paar lugu teinud. Põhimõtteliselt peaks seis selline olema, et planeering on valmis, see on Nissi valla üldplaneeringus sees ja eelprojekt on tehtud. Üsna sellises seisus, et kui valitsuse “jah” ja rahastuse kinnitus tuleb, siis hakkavad asjad ka liikuma.

      Vasta

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.