Hädaabinumbri 112 kättesaadavus on paranenud – 93,5 protsendile kõnedele vastati 10 sekundi jooksul

Õnnetuse olukorras riigiga ühenduse saamine on kiirenenud – aasta tulemused näitavad, et 93,5% hädaabikõnedele vastas Häirekeskus 10 sekundi jooksul.

Häirekeskusel on võimalik igale hädaabikõnele üldjuhul kuni 10 sekundiga vastata seetõttu, et Häirekeskusel on neli piirkondlikku keskust ja nn kõnede ülevoolu süsteem – kõnele vastab esimene vaba päästekorraldaja ükskõik millises piirkondlikus keskuses.

“Teenuse ühetaoline süsteemsus neljas keskuses üle Eesti ning tehnoloogilised arendused on loonud taseme, et hädasolija ei pea üldjuhul liinilepääsu ootama kiiret abi vajades, mil iga sekund võib maksta elu,” märkis Häirekeskuse peadirektor Janek Laev.

Samas ei olnud eelmisel aastal Eestis õnneks suuri kriise, mis oleks Häirekeskusele kaasa toonud ulatuslikuma kõnekoormuse tõusu. Ka nn tavaolukorras oli eelmise aasta jooksul siiski 0,5% hädaabikõnesid, millele vastamiseks kulus 20 sekundit kuni 2 minutit.

“Arvuliselt on see ligi 4900 hädaabikõnet aastas ning kuni 2 minutit on 112-liinil ootajale väga pikk aeg,” ütles Janek Laev. “Kui puhkeb pikaajalisem kriis, ei pruugi Häirekeskusel jätkuda võimekust kõigi 112-kõnede kiireks teenindamiseks. Samuti tuleb arvestada, et elanikkonna vananemine, muutunud julgeolekuolukord ja uued ohutegurid looduskeskkonnas võivad kaasa tuua Häirekeskuse tööhulga kasvu.”

Hädaabinumbrile 112 tehti 2016. aastal üle ühe miljoni hädaabikõne. Nende kõnede hulgas oli varasema aastaga võrreldes rohkem neid kõnesid, kus inimesed ka tegelikult kiiret abi vajasid ning Häirekeskusest saadeti välja kiirabi, pääste või politsei. Inimesed helistavad 112-le üha õigematel põhjustel. Tõusnud on inimeste teadlikkus, et 112-lt saab kutsuda kogu vajaliku abi ning helistada tuleb eelkõige kiire abivajaduse korral.

Häirekeskusest saadeti aastas abi välja rohkem kui 450 tuhandes hädaabijuhtumis, kus Häirekeskus andis väljasõidukorralduse kiirabile ja päästele ning edastas teate abi väljasaatmiseks Häirekeskuse töösaalis töötavatele politseikorrapidajatele. 2016. aasta kokkuvõttes on kiirabile ja päästele antud väljasõidukorralduste ning politseile reageerimiseks edastatud teadete hulk 2015. aastaga võrreldes suurenenud kokku enam kui 3000 võrra. Juhtumitest, kuhu abi välja saadeti, olid 65% kiirabijuhtumid, 30% politsei ja 5% päästejuhtumid.

Abi saamist kiirendavad tehnoloogilised arendused. Viimase aja ühe innovaatilise uuendusena võttis Häirekeskus 2016. aasta suvel esimesena maailmas täies mahus kasutusele 112-le helistaja täpsema positsioneerimise, mis annab androidtelefonilt helistaja asukoha enamikel juhtudel kuni 50-meetrise raadiusega, mõnel juhul ka 2-3 meetrise täpsusega.

Häirekeskus saab praegu 35% mobiiltelefonilt helistajate asukoha uue lahendusega täpsemalt. Positsioneeritakse kõigi 112-le helistajate asukoht, kuid mida täpsem on positsioneering, seda vähem kulub hädaabikõnes aega asukoha selgitamiseks ning inimene saab abi kiiremini. Uus ja täpsem helistaja asukoha tuvastamine on 2016. aasta lõpu seisuga kasutusel Eestis, Ühendkuningriigis, Leedus ja Austrias.

“Tegu on olulise edasiarengu ja uue perspektiiviga mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa jaoks, mis omab suurt tähtsust abivajaja kiiremaks leidmiseks. Siin on väga vajalik riikide hädaabiteenistuste edasine koostöö Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooni ning tehnoloogia- ja sideettevõtjatega, et täpsem positsioneerimine jõuaks võimalikult paljude inimeste mobiiltelefoni,” hindas Janek Laev täpsema asukohamääramise jätkuva arendamise vajadust.

Järgmise olulise edasiarendusena soovib Häirekeskus aasta esimeses pooles kasutusele võtta Häirekeskuse, SMIT-i ja PPA koostöös loodud hädaabiteadete menetlemise ühise infosüsteemi. Seni on päästekorraldaja pidanud sisestama kiirabi ja pääste hädaabiteated ühte ja politsei hädaabiteated teise infosüsteemi. Uue infosüsteemi kasutuselevõtuga menetleb päästekorraldaja kiirabi, pääste ja politsei hädaabiteated ühes infosüsteemis. Geoinfosüsteemi digikaart hakkab lisaks kiirabi ja pääste ressursile näitama ka politseipatrulle ning nende kiireimat kohalejõudmise teekonda. Ühine infosüsteem kiirendab päästekorraldajate tööd hädaabiteadete vastuvõtmisel ja abi väljasaatmist Häirekeskusest ning operatiivteenistused saavad infot kiiremini. “Operatiivteenistuste ühiskasutuses olevad infosüsteemid ja kõrgtehnoloogiline 112-teenus on kiire abi korraldamise möödapääsmatu vajadus,” rõhutas Janek Laev.

Ühele hädaabinumbrile ülemineku teisel aastapäeval kinnitavad kokkuvõtvad tulemused, et 112-teenuse arendamine ühel numbril on olnud edukas ja ühiskond on ühe numbri 112 kiiresti ja hästi omaks võtnud. Reformi tulemusena on abivajaja jaoks paranenud 112-teenuse kättesaadavus ja tase üle Eesti. Üha paranenud on elanikkonna teadlikkus, et 112-lt saab kiire abivajaduse korral kutsuda kogu vajaliku abi – kiirabi, päästjad ja politsei.

11. veebruaril on Euroopa 112 päev, mil möödub kaks aastat ühele hädaabinumbrile 112 üleminekust Eestis. Üks number ja 112-teenuse arendamine on muutnud abi kutsumise inimesele lihtsamaks ja abi saamise kiiremaks.

“Kiire abi tagamine igale kriitilisele abivajajale on meie kõige olulisem ülesanne,” ütles siseminister Andres Anvelt. Eestis toimub pea igas minutis sündmus, mis vajab politsei, pääste või kiirabi sekkumist. Nii ühele hädaabinumbrile 112 üleminek kui ka uued tehnoloogilised lahendused on muutnud abi saatmist oluliselt kiiremaks ja täpsemaks.”

Häirekeskuse tööst sõltub oluliselt inimeste elu ja vara päästmine. “Kiire abi andmine on kõigi osapoolte – abivajaja, ühiskonna ja operatiivteenistuste koostöö, kus igaühel on oma roll ning abi kiirus ja kvaliteet sõltub igaühe panusest,” ütles Häirekeskuse peadirektor Janek Laev. “Kiire abi andmise ahelas on esimene Häirekeskuse töölõik, mis ühe määrava tegurina mõjutab õnnetuspaigale sõitvate operatiivteenistuste tööd. Aastakokkuvõtted on näidanud, et kiirabi ja politseipatrullide kohalejõudmise ajad on paranenud. Kui kõned võetakse kiiremini vastu, abivajadus ja õnnetuse asukoht selgitatakse kiiremini ja täpsemalt ning abi saadetakse kiiremini välja, loob see eelduse ka abi kiiremaks kohalejõudmiseks ning inimeste elu ja vara päästmiseks.”

 

 

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.