TÄNA MAALEHES: Mida teeb valitsus meie pensioniga?

Väiksema palga saajad võivad rõõmustada, kuna nad ei pea enam mitu aastat rügama, et üks pensioniaasta ehk kindlustusosak välja teenida. Kui reform rakendub, siis saabki igaüks ühe töötatud aasta eest ühe pensioniaasta kirja, teenigu ta siis mõnisada või mõni tuhat eurot kuus. Kõrge palga saajad aga suurendavad oma tulevast pensioni eelkõige suuremate sissemaksetega pensioni II ja III sambasse.

Veel tänases Maalehes:

image005Kersti Kreismann: olen väike tüdruk suures linnas

“Ma väga kohe ei tahaks maale tagasi,” tunnistab Kersti Kreismann intervjuus Margus Mikomägile. “Sain maaelu doosi nii paksult kätte, see oli minu jaoks üle võlli. Ma olin nii kohusetundlik. Oleksin võinud teha pool rehkendust, aga ei… Kui suvepuhkused algasid, siis kappasin ema juurde maale ja kukkusin rügama. Poeg Andreski küsis seda nähes, et mis sa rassid ja tapad ennast, mille pärast? Ise juba keskealine, aga alles õhtuhämaruses sain oma asjade juurde, sain raamatut lugema. Lapsepõlv käis ainult vagude vahel. Aitäh! Aitab! Nüüd lähen ostan lilled turult.”

Veljo Tormis – helide looja ja mõtestaja

Kord ühel ilusal päeval arvas maestro Veljo Tormis, et ei kirjuta enam ühtegi rida muusikat. Otsekui tõenduseks laskis ta trükkida ka sellekohase visiitkaardi, kus tema nime all figureeris harva nähtav elukutse Composer Emeritus. Nüüd on ta seda tõeliselt…  Maaleht toob lugejateni värvikad lood maestro elust.

Niitmata kombainialune võinuks tuua Eestile 15 miljonit eurot trahvi

Kõik algas tavapäraselt – audiitorid sõitsid Brüsselist nädalaks Eestisse, valisid välja kümmekond taotlejat, uurisid dokumente ja käisid kohapeal põlde vaatamas. Näiteks oli põllumees paigutanud oma põllutehnika rohumaa ühte nurka – nagu ikka, kui selleks ei ole eraldi platsi. Äkete, kultivaatorite ja kombaini vahelt oli niidetud ja PRIA arvestas selle pinna rohumaa sisse. Masinatealune pindala oli väga väike, kuid audiitorid pidasid seda veaks, kuna tervikpinda ei saanud hooldada.

Külasädemed õpivad end läbipõlemisest päästma

Kodukant Harjumaa tuli välja algatusega, mis õpetab vabatahtlikke tegutsema külades ja külaseltsides nii, et tegutsemisrõõm säiliks ja koorem konti ei murraks. Aktiivsete inimeste vabatahtlik koormus kipub kasvama seda kiiremini, mida paremini asjad käima lähevad ja edu tuleb.

Appi! Mees peksab mind!

Eestimaal on ligi paarkümmend salastatud asukohta nende naiste jaoks, kes oma kodus peksu ja alanduste tõttu enam elada ei saa. Varjupaika võib anonüümselt tulla, enne peab aga telefonil ette teatama. Tugitelefon 1492 naistevastase vägivalla ohvritele on avatud ööpäev läbi. Tõsi – turvamajutus ei pruugi olla samal aadressil kus mullu ja ka ohvriabitöötajad võivad olla uued, aga abita ei jäeta kedagi.

Maadlev Koeru unistab maaspordikeskusest

Koeru koeraga vapil võiks olla lausa maadlev koer – nii tublisti on sport vallas kanda kinnitanud. Kui poleks tulnud masu, võinuks 2200 elanikuga Koerus seista unikaalne maaspordikeskus, treeningbaas Eesti, Läti, Leedu, aga võib-olla ka Soome tublidele maasportlastele, et harjutada nii maadlust, tõstmist kui ka teisi raskejõustiku alasid. Koerust  pärit maadlejad võistlevad nädalavahetusel Jõgeval Maalehe maadlusturniiril.

Kerest võitnud Viljandi maletaja Ilmar Raua tähelend

Raud valis avanguid, mis küll teaduslikult nõrgad, kuid viivad vastase oma seisu ülehindamisele. Käsitleb vastaseid nagu raudrull – kes vastu astub, see langeb. Nii kirjutas Päevaleht, kui Viljandi maletaja Ilmar Raud 1934. aastal üllatuslikult Eesti meistriks tuli. Maaleht kirjutab mehest, kes võitis kodus Paul Kerest.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.