Vabaerakonna saadikurühm esitas riigihalduse ministrile arupärimise Lääne maakonna tuleviku kohta

Austatud minister,

ühinevad Lihula, Hanila, Koonga ja Varbla omavalitsus taotlevad moodustuva haldusüksuse määramist Pärnu maakonna koosseisu, mis tooks kaasa Lääne maakonna piiride muutmise. Sel juhul väheneb Lääne maakonna territoorium 25% ja elanike arv 15% võrra. Mandri-Eesti kõige väiksem maakond muutub veel väiksemaks ja territooriumilt suurim maakond veel suuremaks.

Lähtudes vajadusest tagada maakondliku halduskorralduse proportsionaalsus, riigiasutuste ja sotsiaalsete koostöövõrgustike parim toimimine ning säilitada ajalooline identiteet, on Lääne maavanem arvamusel, et Hanila, Lihula, Koonga ja Varbla valla ühinemisel moodustuv omavalitsusüksus peaks kuuluma Lääne maakonna koosseisu. Maavanem on oma arvamuse koos ühinemisdokumentidega edastanud rahandusministeeriumile. Maakondliku kuuluvuse otsustusõigus on Vabariigi Valitsusel. Omavalitsuste kokkulepe ühinemislepingus omab valitsuse jaoks vaid soovituslikku iseloomu.

Lihula ja Hanila vald on põline Läänemaa osa, Varbla ja Veltsa (osa praegusest Koonga vallast) valla viis ajalooliselt Läänemaalt Pärnumaa koosseisu nõukogude võim Eestis oblasteid moodustades. Rahvaküsitlusel pooldas 73,1% vastanuist küll omavalitsuste ühinemist, ent elanike arvamust maakonna piiride muutmise kohta eraldi välja selgitatud pole. Keskkonnas Petitsioon.ee on algatatud kampaania „Toetan Lihula ja Hanila valla jäämist Lääne maakonna koosseisu“ .

Ühinevate omavalitsuste volikogud on uue omavalitsusüksuse nimeks pakkunud Lääneranna vald. Rahandusministeeriumi juures tegutsev kohanimenõukogu seda ettepanekut ei toeta ning leiab, et uue omavalitsusüksuse nimi võiks esimese eelistusena olla Lihula vald. Lihula on ajalooline ja laialt tuntud nimi, mis võimaldab paikkondlikku identifitseerimist.

Ei valitsuse ega riigikogu tasemel langetatud otsust maakondade ja maavalitsuste tuleviku osas. Lõuna-Läänemaa maakondliku kuuluvuse küsimus viitab selgelt tõsiasjale, et maakonnad on seni jäänud haldusreformi fookusest kõrvale.

Sellega seoses on meil Teile järgmised küsimused:

1. Millest lähtudes langetab Vabariigi Valitsus otsuseid maakondade piiride muutmise kohta? Milline osa on selliste otsuste langetamisel senisel ajaloolisel identiteedil? Kui suurel määral kavatsetakse arvestada senise maakondliku halduskorralduse proportsionaalsuse põhimõtet?

2. Milline roll Eesti tulevases haldusjaotuses on maakondadel?

3. Millal langetab valitsus otsuse maavalitsuste tuleviku osas? Milliste struktuuride vahel ja kuidas jaotuvad maavalitsuste kaotamise korral maavalitsuste senised funktsioonid?

4. Kuidas arvestab Vabariigi Valitsus Kohanimenõukogu soovitusi uute omavalitsusüksuste nimede osas?

5. Kuidas on Teie hinnangul Lääneranna nime valikul arvestatud rahandusministeeriumi haldusreformi kodulehel esitatud uue nime valimise põhimõtetega (https://haldusreform.fin.ee/2016/12/kuidas-valida-uue-valla-voi-linna-nime/#more-2720)? Millist mõju avaldab see Lihula, Mihkli ja teiste ajalooliste kirikukihelkondade kohaidentiteedile?

6. Millist mõju avaldab Lääne maakonna kokkukuivatamine Riigikogu valimistel välja kujunenud valimisringkondadele ja kas olete sellega kaasnevaid muudatusi arutanud Vabariigi Valimiskomisjoniga?

Allikas: Vabaerakonna fraktsioon

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.