Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased kihutasid kiirteel Euroopasse

Soome kohtumisel osalenud õpilased ja õpetajad viiest partnerkoolist.
Soome kohtumisel osalenud
õpilased ja õpetajad viiest partnerkoolist.

Lõppev aasta on Läänemaa ühisgümnaasiumile olnud tähtis esimese suure rahvusvahelise projekti käivitumise tõttu. Alates sellest õppeaastast on käsil esimene Erasmus+ projekt, mis kannab pealkirja “Highway to Europe” (“Kiirtee Euroopasse”).

Projekti juhib õpetaja Katja Mokhovikova. Projekt koosneb viiest etapist, millest igaühes tegeletakse eri alateemaga, mis kõik on omavahel seotud. Lisaks LÜG-ile osalevad projektis ka kool Soomest Tamperest, Saksamaalt Wolfsburgist, Rootsist Carlforsskast, Hispaaniast Pineda de Marist. Kokku kestab projekt kaks õppeaastat ja selle aja jooksul toimub õpilasränne igasse partnerkooli, Haapsallu tullakse novembris 2017.

Novembri lõpus käidi juba nädalasel visiidil Tamperes. Seal tutvustati üksteisele oma maad ja kultuuri, selgitati välja osalejate riikide sarnasusi ja erinevusi stereotüüpide ja üha leviva populismi taustal. Vastuvõtja kool oli Tampereen Yhteyskoulun Lukio.

LÜGi õpilased (vasakult): Siima Pikkaro, Randar Nõva, Kristiina Liiv, Karl Gregor Jakk, Madleen Vapper, Henri Jakobson.
LÜGi õpilased (vasakult): Siima Pikkaro, Randar Nõva, Kristiina Liiv, Karl Gregor Jakk,
Madleen Vapper, Henri Jakobson.

LÜG-ist osales kuus õpilast ja kaks õpetajat (Tiina Brock ja Karl Hein). Kodutööna olid kõik koolid teinud filmi, mis tutvustas nende maa kultuuri õpilasele olulisest vaatevinklist. Näiteks anti ülevaade, milline on koolipäev sellel maal, mida teeb õpilane vabal ajal, millised on rahvussöögid või kuidas on antud kultuuris kombeks tervitada.

Filmid olid väga eriilmelised. Soomlased polnud näiteks huumoriga sugugi koonerdanud. Kohapeal toimusid töötoad – draama, populism, stereotüübid, väitlus –, mille väljundid kanti ette lõpukonverentsil.

Vasakult seisavad: Siima Pikkaro, Randar Nõva, Karl Gregor Jakk, Henri Jakobson. Istuvad: Madleen Vapper, Kristiina Liiv.
Vasakult seisavad: Siima
Pikkaro, Randar Nõva, Karl Gregor Jakk, Henri Jakobson. Istuvad: Madleen
Vapper, Kristiina Liiv.

Tegevust jätkus ka õhtuteks – rahvusõhtu viis julgemad saunalavalt jääaukugi, proovitud sai soomlaste mämmi ja mängitud nende mänge. Viimasel päeval tehti ka väike ekskursioon pealinnas Helsinkis ja nauditi kunsti Soome nimekaimas kunstimuuseumis Ateneum.

Edasiste kohtumiste teemad on seotud rahvuskeeltega Euroopas, majanduse, õppimis- ja töötamisvõimalustega Euroopa neis riikides, kes projektis osalevad. See on vaid väga üldine ülevaade pikast ja põhjalikust programmist. Lisaks tegevustele koolis, toimuvad ühised ettevõtmised ka õhtustel aegadel ja keeleõppe süvendamiseks ning kohaliku kultuuri paremaks mõistmiseks elavad õpilased alati peredes.

Järgnevalt räägivad oma kogemusest Tamperes käinud õpilased.

Randar Nõva, 10. kl:

Mina elasin nädal aega perekonnas, kus oli ema, isa ja üks laps. Nädala jooksul käisin mitmes tunnis ja sain jälgida, kuidas Soomes õppetöö toimub. See oli palju vabam kui Eestis, aga tundide ülesehitus oli minu arvates kehvem kui siin (vähemalt nii palju, kui mina nägin).

Mina osalesin kolmel päeval väitlemise töötoas, mis oli väga raske, aga samas ka väga huvitav kogemus. Enamik, kes seal väitlemise töötoas olid, polnud mitte kunagi varem väitlemisega tegelenud ja see oli paljude jaoks uus kogemus. Selle nädala jooksul suhtlesin eri inimestega inglise keeles ja ma arvan, et see tõstis mu inglise keele taset märgatavalt. Õppisin lisaks inglise keelele ka sõnu teistest keeltest. Samuti andis see nädal mulle juurde esinemisjulgust, sest pidime ka teiste ees üles astuma. Selle nädalaga sain endale uusi sõpru nii välismaalt kui ka oma koolist, sest meie kooli üheteistkümnendikke ma varem ei tundnud.

Minu arvates on sellised projektid hädavajalikud ja neid peaks olema rohkem, sest tänu sellele saab tutvuda teiste riikide kultuuriga, saada uusi sõpru, harjutada inglise keelt ja samuti avardab see õpilaste silmaringi.

Henri Jakobson, 11. kl:

Tegu on väga humanitaarse kallakuga kooliga, kus inimesed on imekspandavalt positiivsed ja vabad. Sain kaasa lüüa ka improklassis, kuhu mu võõrustaja mind viis, käisin ka vaatamas, milline on nende draamatund.

Projekti raames osalesin aga draama töötoas (teatri töötoas). Töötoa teemaks olid erinevad kultuurid ning raskused, mis võivad ilmneda eri kultuuridest pärit inimeste kokkupuutel. Erinevate harjutuste käigus ilmnes, et soomlaste, rootslaste ja eestlaste jaoks on ebamugavad samad asjad – näiteks tervitamie, silmside ja komplimendi tegemine. Saksalaste ja hispaanlaste jaoks ei tekitanud see mingit probleemi.

Töötoas tegime algul minietüüde – anti koht, tegevus ja tegelased ning meie pidime looma sellest etüüdi. Algmaterjali saime koos TYK-i õpilastega improklassis, kus kõik said teatud osa meie loost – kas siis lõpu, alguse, haripunkti vms. Lõpuks valmis sellest materjalist terviknäidend.

Kõige tähtsamaks ma peaksin ikkagi eri rahvustest inimestega tutvumist, mistõttu see projekt täitis minu puhul kindlasti oma ülesande. Ilmnes, et me võime olla pärit väga erinevatest kohtadest, aga tegelikult oleme kõik väga sarnased, tehtud lihast ja luust. Mina isiklikult olen valmis kõigist sellistest projektidest osa võtma ka tulevikus.

See, mida me koju kaasa toome, arendab meid ja ka meie sõpru. Tagasi Eestis märkasin korraga teistsugust Eestit – inimesed on nii kinnised, oleksid nagu kaitsepositsioonis. Siis tulingi mõttele, et kui me kõik prooviks olla iga päev natukenegi avatumad, ning kui näeme võimalust kellelegi head teha või ütelda midagi ilusat, siis tehkem seda, sest see on ju täiesti tasuta ja ei tee kellelegi liiga, see teeb tegelikult elu lihtsamaks ja ilusamaks.

Karl Greogor Jakk, 10. kl:

Minu kogemus oli väga meeldiv, kogu aeg oli midagi teha ja igav ei hakanud hetkekski. Minu töötuba oli keskendunud populismile ning pidime tegema selle kohta esitluse. Tänu sellele projektile sain endale juurde sõpru, sain lähemalt tutvuda Soome haridussüsteemiga ja hakkasin inglise keelt palju enesekindlamalt rääkima. Minu meelest on sellised projektid väga vajalikud, kuna see arendab julgust ennast väljendada võõras keeles ja keskkonnas ning võib luua väga häid tutvusi.

Siim Pikkaro:

Tahan öelda, et taolised projektid on tegelikult enamat kui ainult töötoad. Tuleb kokku hulk huvitavaid, motiveerituid inimesi, kes jätavad endast midagi maha. Ma olen skeptiline, kas ma oma uusi sõpru eriti veel näen, aga kindlasti oli nendega kokkupuude tõesti n-ö life changing experience. Soomest tulin üli motiveeritult ja olin nagu endas rohkem selgusele jõudnud.

Osalesin draama töötoas, mis oli lõbus, huvitav ja hariv, aga tahan just rõhutada, et sellises projektis tasub osaleda juba ainuüksi seal olevate erinevate inimeste pärast. Mujal maailmas on kultuur ja käitumine hoopis teised ning see mõjutab, ma arvan, igaühte. Mina läheks 10/10 uuesti.

Madleen Vapper, 11. kl:

Osalesin stereotüüpide töötoas. Minu jaoks oli aga kõige olulisem see, et kui puutuda kokku inimestega teisest kultuuriruumist ning ka ise viibida kodust eemal ja teha midagi sellist, mida varem ei ole teinud, siis on koju tagasi tulles nägemus oma kodust ka hoopis teistsugune, kui see oli enne, ning oluliselt on arenenud oskus vaadata asju suuremas pildis.

Kristiina Liiv, 11. kl:

Minu jaoks oli kogemus äärmiselt positiivne. Vastuvõtja pere ning kõik, kellega tutvusin, olid vinged. Minu töötoaks oli väitlemine, kus tutvusime väitlemise põhitõdedega, saime ka praktilist koolitust omavahel väideldes. Enim hindan sealt saadud keelepraktikat, sest olla iga päev keskkonnas, kus suhtlemine toimub vaid inglise keeles, on väga arendav.

Koostas Tiina Brock
Läänemaa Ühisgümnaasiumi
eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.