VIDEO: 12 aastat päevast, kui tsunami tappis üle 230 000 inimese

“Tsunami!” karjusid Jaapani turistid, kui märkasid, et merevesi taandus. Enamikule Tai elanikele oli see sõna võõras ja nad ei teinud väljagi. Kauguses vahutas laineviir, mis kiiresti lähenes.

Oli 2004. aasta 26. detsembri hommik. Tuhanded turistid olid end juba randa sättinud, paljud alles valmistusid rannaäärsetest bangalotest ja hotellidest väljuma, osa veel magas.

“Tollal ei teadnud keegi, mis juhtus. Meil polnud varem tsunamit olnud,” ütles Phuketi saare Karoni ranna Golden Sandi hotelli töötaja Nangnoi Buakaw Maalehele.

Viimati oli hiidlaine Taid tabanud 116 aasta eest. Palju põlvkondi oli tsunami tähenduse unustanud. Kui keegi maailmas üldse tsunamist midagi teadis, siis jaapanlased, sest nende saari tabavad suuremad ja väiksemad hiidlained üsna sagedasti.

Üksikute jaapani turistide hoiatushüüdeid ei peetud aga miskiks. Nii kohalikud elanikud kui ka merevee kiirest taandumisest üllatunud turistid jalutasid rannal ja korjasid kuivale jäänud kalu. Nad ei teadnud, et enne hiidlaine saabumist imeb see rannast vee ära.

Phuketi randadesse saabus esimene laine, mis oli madal, kuid seegi võttis endaga rannalt kaasa sajad inimesed, tõugates nad koos päikesevarjude, plasttoolide ja muu rannavarustusega sisemaale. Madalamad rannikualad olid veega kaetud, kuid see oli alles tagasihoidlik hoiatus.

“Kuulsin inimeste hüüdeid “vesi!”, aga see ei tekitanud minus huvi,” rääkis 26. detsembri hommikul Karoni ranna hotellis töötanud Nipapon Sukprasert Maalehele. “Kui välja tulin, nägin siin vett. Seda ei olnud palju. Siis läksin randa, et vaadata, mis seal on. Meres olid päikesevarjud ja rannatoolid. Olin umbes kümme minutit ja tulin tagasi. Seisin selles kohas ja rääkisin klientidega kümmekond minutit, igatahes vähem kui pool tundi, kui kuulsin rannast “jookske, jookske!”.”

Jooksmine ja hoonete kõrgematele korrustele ronimine oli hea mõte, sest väikese üleujutuse järel saabus teine ja palju võimsam hiidlaine.

“Seisin seal ja vaatasin,” jutustas Nipapon Sukprasert. “Tahtsin lihtsalt näha, kuidas see välja näeb. Tahtsin vaadata, mismoodi vesi tuleb merelt maale. Ja siis ma… Mis see on? Miks see vesi? Siis nägin, kuidas vesi aina tõusis.”

Pikemalt loe Maalehest. Hoiatus: artikli juures on pilte, mis võivad olla häirivad. 

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.