FOTOGALERII: Haapsalu Tõrukese lasteaia lapsed kasvatasid koos lapsevanematega loomadele üle 60 kõrvitsa

This slideshow requires JavaScript.

Inga Pärnaste
Tõrukese lasteaia hoolekogu liige


Tallinna loomaaia sõprade selts on 2012. aastast korraldanud kõrvitsate kasvatamist, kogumist ja loomaaeda transportimist. See on olnud üleskutse inimestele tulla andma oma panus loomaaialoomade toidulaua rikastamiseks.

Seega tekkis mul mõte: ka Haapsalu lasteaed Tõruke võiks võtta seltsi poolt kevadel esitatud üleskutse vastu ja kasvatada loomaaia kõrvitsasõpradele kõrvitsaid. Selleks, et laste jaoks oleks kogu tegevus veelgi paeluvam ja koostöö perede ning lasteaiaga suurem, võiks taime kasvatus juba lasteaias alguse saada.

Seega panid Tõrukese Sajajalgse rühma lapsed õpetajate Monika Pooki ja Luule Tominga juhendamisel kõrvitsaseemned lasteaias mulda ja kasvatasid üles ilusad taimed.

See oli omakorda ka õppetegevus lastele – kasteti ja hoolitseti taimede eest, üheskoos oli huvitav kõrvitsataimede tärkamist ja sirgumist jälgida ning kindlasti õppida ka seda, kuidas aidata neid, kes abi vajavad.

Suvevaheajaks viidi taimed koju vanavanemate või heade sõprade koduaeda vilju kandma, et siis sügisel saagiga lasteaeda tulla ning sealt juba omakorda kogutud kõrvitsad DPD kulleriga loomaaeda saata.

Kõrvitsakasvatamine oli paras väljakutse, aga huvitav oli küll. Sai koos lastega õpitud, milline on kõrvitsataime emasõis ja milline isasõis ning vanavanemad teadsid juurde lisada õpetussõnu, kuidas õisi omavahel tolmutada, sest kui isasest õiest tolm emasesse õide ei satu, jääb kõrvits viljastamata ja asja ei saa.

Teadmatusest oligi ehmatus päris suur, miks mõni kõrvits juba päris kera loomise alguses mädanema hakkas. Eks ikka natukene naerma ajas ka, et teemaalgatajana ma ise suur kõrvitsakasvataja ei olnudki. Õnneks tulid head tuttavad ja vanaemad-vanaisad oma saagiga appi ning panus sai loomade söögilauale ka oma pere poolt antud.

Kõrvitsaid tuli kogu lasteaia peale kokku umbes 60, lisaks korralik kuhi suvikõrvitsaid. Suur rõõm oli näha, kui pered ja lasteaiapersonal kogu tegevusest tuhinaga osa võtsid ning hommikuti kõrvitsatega lasteaeda tulid – kellel kaenlas üks, kellel rohkemgi kõrvitsaid. Näiteks perekond Vaksmanni panuseks oli lausa 16 kõrvitsat ja hulga suvikõrvitsaid, aga loomulikult oli iga panus suurt kiitust väärt.

Kindlasti sooviks järgmine aasta taas selles vahvas kõrvitsaprojektis osaleda ja mine tea, võib-olla juba tunduvalt suurema kogusega panustada. Igal juhul ühistegemine teeb südame rõõmsaks nii väikesel kui ka suurel.

Kõrvits on elevandi maiuspalaks, mille peale tullakse lausa jooksujalu kohale. Suurimad kõrvitsanosijad on veel ninasarvikud ja jõehobud. Lisaks maiustavad kõrvitsatega ka linnud, kilpkonna, ahvid, närilised, muskusveised ja jääkarud.

Seoses seakatkuohuga on selle aasta kõrvitsasaak olnud võrreldes eelnevatega väiksem, sest vastu ei võeta avamaal kasvatatud kõrvitsaid. Sellest hoolimata loodetakse loomaaias, et kõrvitsaid jätkub paariks kuuks.

Kes loomadele kõrvitsaid tahab kinkida, võib loomaaiaga ühendust võtta. Kõrvitsate vastuvõtul ajalimiiti ei ole. DPD kuller on aasta ringi abiks, aga võib ka ise loomaaeda kohale viia.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.