Väikesadamate tunnustamise konkursil osaleb kolm Läänemaa sadamat

Merekultuuriaasta 2016 ja riigihalduse minister Arto Aas kuulutasid kevadel välja konkursi väikesadamate arengu ning kogukondliku tegevuse tunnustamiseks, mille eesmärgiks on tõsta esile Eesti rannakülade ning saarte rolli väikesadamate arendamisel. Kokku antakse välja kolm võrdset preemiat suurusega 3000 eurot.

Konkursile esitati kokku 14 nominenti üle Eesti:

1. Narva Noorte Meremeeste Klubi ja Narva sadam, Narva, Ida-Virumaa
2. Purtse Jahtsadam, Lüganuse vald, Ida-Virumaa
3. Kaberneeme sadam, Jõelähtme vald, Harjumaa
4. Kelvingi paadisadam, Viimsi vald, Harjumaa
5. Dirhami sadam, Noarootsi vald, Läänemaa
6. Topu väikesadam, Ridala vald, Läänemaa
7. Puise väikesadam, Ridala vald, Läänemaa
8. Orjaku sadam, Käina vald, Hiiumaa
9. Karala külaelu arendamise selts ja Roopa sadam, Lääne-Saare vald, Saaremaa
10. Salme jõesadam, Läätsa paadisadam, Lõmala sadam ja Lodja sadam, Salme vald, Saaremaa
11. Soela sadam, Leisi vald, Saaremaa
12. Jaagupi sadam, Häädemeeste vald, Pärnumaa
13. Suaru sadam, Kihnu vald, Pärnumaa
14. Pärnu Jahtklubi, Pärnu, Pärnumaa

Sellest nädalast asub hindamiskomisjon konkursile laekunud avaldusi läbi vaatama ning tulemused tehakse teatavaks koos preemiaraha üleandmisega septembrikuu lõpus.

Hindamiskomisjoni kuuluvad Rahandusministeeriumi riigihalduse ministri nõunik Madis Timpson, rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse osakonna talitusejuhataja Kaire Ööbik, Merekultuuriaasta 2016 algataja Urve Tiidus ning Eesti Väikesadamate Arenduskeskuse juhatuse liige Kati Kukk.

Väikesadamate arengu ning kogukondliku tegevuse tunnustus määratakse juriidilisele isikule, seltsingule või kohaliku omavalitsuse üksusele, kes on osalenud oma piirkonna väikesadama arendamisel lähtudes kogukondlikust huvist.

Tunnustamisel arvestatakse Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 keskseid põhimõtteid Eesti regionaalarengu suunamisel, eelkõige:

* „lähimus“, mille kohaselt toetatakse kohapealset arendusinitsiatiivi piirkondliku arengu edendamisel, pidades silmas head koostööd sadama arendaja ja kohaliku kogukonna vahel ning kohaliku kogukonna aktiivsust piirkonna väikesadama arendamisel;

* „piirkondade omanäolisus“, mille kohaselt kasutatakse võimalikult palju ära looduslikke, kultuurilis-ajaloolisi või muid piirkonnaspetsiifilisi eeldusi. Pidades silmas sadamaid, mis on olnud ajalooliselt oluliseks osaks piirkonna identiteedi kujundamisel või loodus- ja kultuuriturismi võrgustikus ning rõhutavad ja rakendavad kohalikku omanäolisust oma igapäevases tegevuses;

* „tegevuste terviklikkus ja suurem tervikmõju“, mille kohaselt tunnustakse eri tegevusvaldkondi ühendavaid arendustegevusi, ehk sadamd, mille arendamisel on arvestatud laiemat mõju piirkonna arengule, loodud täiendavaid kogukonnale olulisi võimalusi või mis teevad aktiivset koostööd teiste väikesadamatega.

Leave a Reply