Arvustus: Südamega läbi müüri ehk läbi uudsuse vaataja südamesse

Kätte jõudnud EV taassünni 25. aastapäevale vääriline etendus on ilmavalgust näinud!

Jah, Jan Kaus on teinud etenduse autorina tublit tööd, sidudes ajaloo, lootused-ootused etenduse suhtes ja tänapäeva. Alguses veidi vigurdamisena tunduv suubub siiski ajalukku ja seejärel…

Lavastaja Aleksander Ots on toimetanud (vähemalt peaosalistega) võimalikult leebelt, et mitte rikkuda Haapsalu Legendi Ilu – või Valu, magushaput armastust ja seda, mida igalt etenduse uuelt versioonilt oodatud on. Tabatud on see piiripealne, isegi veidi ettevaatlikult kombates.

Seekordne on aga kuidagi kihiline tort, mis pakub ühtaegu nii veidi äratundmisrõõmu (kerget seost eelmiste, „klassikaliste“ versioonidega) kui ka võõristavat, uut virtuaalmaailma tunnet. Pole ju kunagi enne nii reaalselt Valge Daam ringi hõljunud. Ääretult müstiline ja suur töö, autoriteks Anti Rannus ja Vahur Kuusk (Vaatenurk). Publiku pani ahhetama…

Aga Toivo ja Agne? Peaosalised Loore Martma ja Priit Loog (Endla teater) võisid ju näha naiivsed, kuid seda noorusarmastus ju nõuabki! Väga jõulised ja dünaamilised osatäitmised, mis nõuavad süvenemist rolli – ühes sellega ka teatritüki olemusse ja kaasuvalt ajalukku…

Toompraost Veljo Reinik on veenev nael saapatallas – ei saa üle ega ümber!

Valge Daami isa Andres Urb oma tuntud lavalises tragikoomilisuses põhjustas esimese naerupahvaku publikus oma 14 poja, ühe tütre ja vanamooriga.

Müürsepp, Valge Daami vend Karel Rahu üllatas plastilisusega – tuim rahu ja samas äkilisus. Suurim üllatus temalt aga kogu etenduse erakordse kunstnikuna! See puu…

Taani garnisoni ülem Andree Prees jäi pigem rollist tingituna tagaplaanile, samas veenev.
Rootslaste väejuht Ferla Siim Birk, juba tuntud headuses, nõudev ja ennastkehtestav
rootslaste saadik Indrek Pangsepp tegi seekord väga tugeva rolli, silma paistis jõulisus ja sisseelamine. Kas teadsite, et tema on ühtlasi valmis ehitanud selle kena lava?

Agne ja Toivo kolleegid Anneli Haabu, Katrin Arrak, Liivi Ollino olid kui äsja kaheksakümnendate diskoteegist tulnud. Meenub „Mõrumandlikokteil“…

Külamehed Aivar Rannus, Tiit Laur Randlaine, Henri Aadna – kurb saatus käsu peale vaid köie kaelaviskamises ja äralohistamises.

Valge Daami varjud Aleksandra Koel ja Karin Sarapuu sisendasid veelgi müstikat. Tea, kas nad on õed?

Seega – piisavalt segadust ja sigadust. Aga äärmiselt kihiline teatri-kook, millest vaataja ise peab tükikesi haukama. Peamine, et kõrvus jääb kummitama: „…kui valida saaks viimast vaatust…“ (Angela Aak ja Lea Dali Lion)

Kõrvu kriipima jäi taaskord kaasavõetud väikelaste kisa, mammide vihane podin: „Jälle hobuseid pole!“ ja 10 minutit enne etenduse algust saabunud tibide: „Me maksime nii kallist raha ja istekohti pole…“

Gustav Reinop,
kõrvaltvaataja

6 Responses to "Arvustus: Südamega läbi müüri ehk läbi uudsuse vaataja südamesse"

  1. Maru   20. aug. 2016 at 09:57

    Niisugune tunne, nagu oleks teisel etendusel käinud. Ei midagi sellist, mida kiita. Muidugi installatsioonid välja arvata. Täpsustuseks , et esietenduse lõpus tänatu ka MAIVELit, kellest siinkohal juttugi pole.
    Keskpärane käsikiri veel keskpärasemas esituses. Ei midagi juubelimaigulist.

    Vasta
  2. Karl   21. aug. 2016 at 00:03

    Üsna kindlalt kõige halvem etendus kus ma elus käinud olen. Näitlejatöö 0, lavastaja töö olematu, tehnika ei tööta, video graafika kehva kvaliteediga, tehniliste probleemide tõttu katkestati kohe alguses etendus (“lülitage telefonid välja!” karjub vihane moraalitsev tädi miikrofoni, “rääkida saate kodus, siia tulite etendust vaatama! Meil on nii vähe istekohti, et olge õnnelikud, et üldse seda vaadata saate ja käituge vastavalt!”). Ja ruumi ei olnud – suur osa rahvast, kes kohale tulid, pidi tagasi pöörduma, selgelt liiga palju pileteid oli müüdud. Kõik kokku oli natuke naljakas, aga eelkõige piinlik ja väsitav ajaraisk. Jumala pärast ärge homme minge.

    Vasta
  3. Valge daam   21. aug. 2016 at 11:41

    Mina olin üks nende seast kes sisse ei pääsenudki, napilt enne mind piletimüüja käratas et rohkem ta pileteid ei müü kuna sees on nii palju rahvast juba aga pileteid veel oli. Kõik mu tuttavad said sisse ja mina pidin tagasi koju minema….

    Vasta
  4. M.   22. aug. 2016 at 09:06

    Sihuke kooliteatri tasemel tükk oli jah. Eriti kui võrrelda mõne varasema etendusega, siis oli ikka selge haltuura.

    Vasta
  5. Brünett Valge Daam   22. aug. 2016 at 18:18

    Laul oli kaunis, kuid etendus ise ei meeldinud. Lisaks, kostus üle müüri Nota (H.N.) Lestauime bla-bla-blaa… Tulevikus võiks sellele rohkem tähelepanu pöörata, kes samal ajal müüri taga askeldab ja diskreetselt paluda vaikust.

    Vasta
  6. Vana mees   24. aug. 2016 at 14:12

    Vaatamata tehnilistele viperustele oli see etendus üks enim korda länud lugusid, mida linnuses läbi aastate näinud olen. Tänud tegijatele!

    Vasta

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.