Huvigrupid toetavad paindlikumat vanemapuhkust

F: Pixabay.com
F: Pixabay.com

Täna toimunud vanemapuhkuse ja -hüvitiste teemalisel ümarlaual tõid huvigrupid välja vajaduse paindlikuma süsteemi järele, mis võimaldaks peredel paremini töö- ja pereelu ühitada.

SA Poliitikauuringute Keskuse Praxis ekspert Annika Uudelepp tõi välja madala sündimusega kaasnevad probleemid. „Juba täna ja edaspidi veelgi rohkem on meie probleemiks töökäte puudus. Me peame tegelema iga grupiga, kes on täna tööturult eemal.“

Tööandjate keskliidu esindaja Piia Simmermann märkis, et tööandjate jaoks on kõige olulisem selgus. „Iga töötaja on meile oluline ja seepärast on tähtis anda paindlikud võimalused töötamiseks ka lapsega kodus olles,“ sõnas Simmermann.

„Meie poolt on kõige suurem toetus vanemapuhkuse paindlikkusele, et töö- ja pereelu oleks võimalik sobivalt ühildada ning vanemapuhkust isa ja ema vahel jagada,“ ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson. „Kavandatavad muudatused parandaksid naiste positsiooni tööturul ja aitaksid seeläbi vähendada ka palgalõhet.“

Lastekaitse Liidu esindaja Helika Saar ütles, et riigil ei ole aega oodata otsustega, mis toetaksid laste saamist. „Hea meel on näha, et asi millest räägitud pikki aastaid, on jõudnud kindlapiirilisemate mõteteni. Väga suur samm on astutud edasi,“ ütles Saar.

Minister Tsahkna: vanemahüvitise süsteem muutub paindlikumaks, isade roll suureneb ja tööandjate olukord pareneb

Täna toimus ettevõttes Nortal ümarlaud, kus pakuti lahendusi selleks, kuidas Eesti vanemapuhkuse ja -hüvitiste süsteemi muuta paindlikumaks ja lihtsamaks nii lapsevanematele kui ka tööandjatele. Oluliseks teemaks oli hoolduskoormuse jagamine ema ja isa vahel ning isapuhkuse pikendamine.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul on tegu ühe osaga suurest perepoliitika reformist. „Järgmisest aastast jõustub peretoetuste reform, millega toetame oluliselt jõulisemalt lasterikkaid peresid – näiteks kolme lapsega pere hakkab saama 400 eurot kuus toetust. Lapsehoiuteenuse tagamiseks loome 3200 uut lapsehoiukohta investeeringuga 45 miljonit eurot. Samuti läheb käima üksinda last kasvatavate vanemate lapsi toetav elatisabi skeem,“ ütles Tsahkna. „Eesti suurimaks probleemiks on madal sündivus, mis annab valusaid lööke nii töö- kui sotsiaalsüsteemile. Me ei ole riigina jätkusuutlikud ning seepärast on hädavajalik viia ellu muudatused ka vanemahüvitise süsteemis,“ lisas minister.

Kuigi lapsehoolduspuhkust saab võtta nii ema kui ka isa, on 91% vanemahüvitise võtjatest täna siiski naised ja vaid 9% mehed. Ministeeriumi ettepanekul võiks senine 10 päeva pikkune isapuhkus pikeneda kuule ajale. Emade osa puhkusest on 70 päeva pikk ning ülejäänut osa vanemahüvitise perioodist saaksid vanemad vastavalt enda soovile ja pere vajadustele omavahel jagada. Oluline on see, et vanemad saaksid soovi korral puhata üheaegselt.

Keerukas on praegune olukord ka tööandjatele. Täna võib Eestis vanemahüvitise saamise ajal töötada. Kui üks vanematest kasutab lapsehoolduspuhkust, siis makstakse hüvitist talle. Hüvitise saajat võib vahetada kasvõi igal kuul, teatades sellest tööandjat ette vaid 14 päeva.

Ettepaneku kohaselt peaks vanemad puhkuse kasutamise aega rohkem planeerima ning tööandjale teavitamise aeg pikenema 30 päevale. Selline olukord, kus tööandja teab arvestada, kuidas vanem oma puhkust kasutab ja millal tööle naasta planeerib, annab ka organisatsioonile võimaluse oma tegevusi planeerida.

Plaani kohaselt vaadatakse üle senine valem, mis puudutab töötamist ja vanemahüvitisel olemist ning antakse lapsevanematele võimalus pooleteise aasta pikkust vanemahüvitise perioodi oma äranägemise järgi jagada kolmele aastale. „Praegune süsteem on ajale jalgu jäänud ja liiga jäik. Usaldame rohkem peresid ning laseme neil ise otsustavad, kas vanemapuhkuse ajal töötada või mitte ning vaatame üle jäigad sissetuleku reeglid, mis praegu vanemapalga saamise ajal töötamist piiravad,“ ütles Tsahkna.

Ümarlaud toimus tarkvara- ning ärikonsultatsioonide ettevõttes Nortal, mis on võitnud Eesti töötaja- ja peresõbralikuma ettevõtte konkursi kolmel korral – 2008., 2010. ja 2014. aastal.

„Nortali nimel on mul väga hea meel, et saime võõrustada meie Tallinna kontoris ümarlauakohtumist, kus otsiti ühiselt lahendusi Eesti vanemapuhkuse ja -hüvitiste süsteemi veelgi lihtsamaks ja paindlikumaks muutmisel. Eesti on maailmas üks väheseid riike, kus värske lapsevanem saab pika perioodi vältel muretult pühenduda uue pereliikme eest hoolitsemisele. Igat süsteemi on võimalik aga veelgi arendada. Oma kogemuse põhjal – Eestis ligi 300 inimesele tööd andes – näeme vajadust suurema paindlikkuse järgi, mis arvestaks rohkem tänapäevase töökorraldusega ja lapsevanemate vajadustega, eriti mis puudutab tööle naasmist ning töö- ja isikliku aja kasutamist,“ sõnas Nortali personalijuht Jüri Saarma.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.