Eesti rahvas on hakanud varasemast rohkem abielluma

abieluStatistikaameti teatel sõlmiti 2015. aastal 6815 abielu, mida on 600 võrra enam kui aasta varem. Abielude arv on suurenenud alates 2010. aastast, vaid 2013. aastal oli aasta varasemaga võrreldes väike langus.

Viimase kahe aasta jooksul sõlmitud abielude arv hakkab tasapisi lähenema 2006. ja 2007. aasta omale. Neil aastatel sõlmiti umbes 7000 abielu aastas. Tuhande elaniku kohta sõlmiti 2015. aastal 5,2 abielu, aasta varem 4,7.

Ligi veerand abiellunud meestest ja sama palju naistest on varem abielus olnud. Ühiseid lapsi oli 31%-l abiellunud paaridest, seejuures 11%-l vähemalt kaks.

Meeste keskmine vanus abiellumisel oli 2015. aastal 35,0 ja naistel 32,3 aastat. Võrreldes eelmise aastaga tõusis meeste abiellumisvanus 0,3 ja naistel 0,2 aasta võrra.

Meeste keskmine vanus esimese abielu sõlmimisel oli 31,3 ja naistel 29,1 aastat. Naise keskmine vanus esimese abielu sõlmimisel on alates 1993. aastast olnud kõrgem kui ema keskmine vanus esimese lapse sünnil. 2015. aastal oli kahe näitaja vahe 3 aastat.

Lahutuste arv mõnevõrra kasvas

2015. aastal lahutati 3382 abielu – 164 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem lahutati vähemalt 20 aastat (27,5%) ja 0–4 aastat (27,1%) kestnud abielusid, kõige vähem 15–19 aastat (8,8%) kestnud abielusid. 5–9 aastat kestnud abieludest lahutati 22,5% ja 10–14 aastat kestnud abieludest 13,8%. Seejuures tuleb ka arvestada, kui palju mingil aastal üldse abielusid sõlmiti.

Abielude sõlmimise tippaeg – 2007. aasta – langeb 2015. aasta arvestuses 5–9 aastat kestnud abielude rühma, mistõttu 5–9 aastat kestnud abielude lahutamise osatähtsus lahutustes on ka suurem. Mitmendat korda lahutas 2015. aastal abielu 20,6% lahutanud meestest ja 22,4% lahutanud naistest.

47,1%-l lahutanud paaridest ei olnud ühiseid lapsi. Vähemalt üks ühine alaealine laps oli 52,6%-l ja vähemalt kolm 3,6%-l lahutanud paaridest.

Sündide arvu väike kasv, mis algas 2014. aastal, jätkus

2015. aastal sündis 13 907 last, mida on 356 võrra rohkem kui 2014. aastal ja 376 võrra rohkem kui 2013. aastal. Sündimus on jõudnud samale tasemele 2012. aastaga, kui sündis 14 056 last. Sündide arvu vähenemine on küll praeguseks peatunud, kuid edaspidi peaks langus siiski jätkuma, sest sünnitusealiste naiste arv väheneb.

Veel neli aastat varem sündis 800 last rohkem kui 2015. aastal. Et sünnitusealiste naiste arv ei ole nii kiiresti kahanenud, on vähenenud summaarne sündimuskordaja ehk keskmine sünnitatud laste arv naise kohta sama aasta sündimuse juures. Viimased kaks aastat on summaarse sündimuskordaja näitaja küll kasvanud, kuid kasv on olnud väga väike. Kui 2013. aastal oli näitaja 1,52 siis 2015. aastal 1,58. Rahvastiku taastootmiseks aga peaks see olema vähemalt 2,10.

Naise keskmine vanus esiklapse sünnitamisel langes

2015. aastal sündis esimese lapsena perre 42%, teisena 37% ja kolmandana 15% sündinud lastest. Täpselt samad näitajad olid ka aasta varem. Naise keskmine sünnitusvanus oli 2015. aastal 29,9 aastat. Näitaja on alates 1990. aastatest järjepidevalt tõusnud.

Kui aastatel 2011–2014 püsis näitaja üsna stabiilsena vahemikus 29,5–29,6, siis nüüdseks on keskmine sünnitusvanus jõudsamalt tõusnud. Kõrge sünnitusvanus on arenenud riikides levinud tendents.

Ka naise keskmine vanus esimese lapse sünnil on alates 1990. aastate algusest pidevalt tõusnud, ehkki 2010. aastal tõus aeglustus. Kahel aastal – 2013 ja 2015 – ema keskmine vanus esimese lapse sündimisel aasta varasemaga võrreldes ka langes. Kui 2014. aastal oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 26,6 aastat, siis 2015. aastal 26,1 aastat.

1990. aastatel sündis enim lapsi 20–24-aastastel naistel, alates 2000. aastate algusest saavad kõige rohkem lapsi 25–29-aastased naised. Kui veel 20 aastat tagasi olid 38% vastsündinute emadest 20–24-aastased ja 27% 25–29-aastased, siis 2015. aastal sündis 14% lastest 20–24-aastastel ning 34% lastest 25–29-aastastel naistel.

Tugevalt on vähenenud ka alla 20-aastaste sünnitajate arv – 2004. aastal, kui aasta sündide arv oli praegusest natuke suurem, oli alla 20-aastaseid sünnitajaid kolm korda rohkem. Viimase 20 aasta jooksul on sündimuse vanuskordajad vähenenud kuni 24-aastaste naiste vanuserühmades.

Sünnitajate osatähtsus 25–29-aastaste vanuserühmas on samal ajavahemikul küll kasvanud, kuid viimased viis aastat on püsinud üsna stabiilsena vahemikus 94–101 sündi tuhande 25–29-aastase naise kohta aastas.

Vähemalt 30-aastaste naiste hulgas on sünnitajate osatähtsus jõudsalt suurenenud. 30–34-aastaste näitaja on sama suur kui 25–29-aastastel.

Vähemalt 35-aastaste emade osatähtsus sünnitanute hulgas on kolmekümne aastaga kolmekordistunud – 2015. aastal oli selles vanuses viiendik sünnitajatest.

Abortide arv väheneb iga aastaga

2015. aastal registreeriti 6629 aborti, sealhulgas 4889 legaalselt indutseeritud aborti. Kokku oli aborte 272 võrra vähem kui aasta varem. Tuhande viljakas eas naise kohta registreeriti 2015. aastal 16,8 ja saja elussünni kohta 35,2 legaalselt indutseeritud aborti.

Imikusurmade arv püsib samal tasemel

2015. aastal suri enne aastaseks saamist 35 last (18 poissi ja 17 tüdrukut), mis teeb 2,5 imikusurma tuhande elussünni kohta. 2014. aastal olid need näitajad vastavalt 36 ja 2,7. EL-i keskmine imikusuremuskordaja oli 2014. aastal 3,7.

Surmade üldarv vähenes veidi

2015. aastal suri 15 243 inimest, mida on 241 võrra vähem kui aasta varem. Tuhande elaniku kohta suri 2015. aastal 11,6 inimest, aasta tagasi 11,8. Suremus oli samal tasemel nagu 2013. aastal, kui suri vaid üks inimene rohkem kui 2015. aastal.

Põhilised surmapõhjused ei ole aastate jooksul muutnud. Üle poole (52%) surmajuhtudest on põhjustatud vereringeelundite, sh südamehaigustest. Meestel oli see näitaja 44% ja naistel 60%. Teisel kohal on kasvajad (26%) ning kolmandal õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (6%).

2015. aastal hukkus õnnetusjuhtumi tagajärjel 656 meest ja 207 naist. Mõlemad näitajad olid väiksemad kui aasta varem. Viimase kümne aastaga on õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkunud meeste osatähtsus vähenenud ligi poole võrra.

Alis Tammur, Helerin Äär, Koit Meres
Statistikaamet

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.