Kaheksa aastat katastroofist Läänemaal – kuidas päästjad Nõval metsatulekahjuga võitlesid

Metsatulekahju. F: Pixabay.com
Metsatulekahju. F: Pixabay.com

”Ohtlik, raske ja pikaajaline,” ütles päästeameti Lääne päästekeskuse Haapsalu komando operatiivkorrapidaja Risto Roomet Maalehele. Need on sõnad, mis meenuvad tuletõrjujale, kui ütled “metsatulekahju”.

Kuiva ja kuuma ilmaga istuvad päästjad nagu sütel – kui kuskil peaks puhkema metsapõleng, tähendab see mitme päeva jooksul üsna inimvõimete piiril rassimist.

Läänemaal Nõva külje all, osaliselt ka Harjumaal Padise vallas asub Vihterpalu metsapiirkond, mis on üks selliseid paiku, kus tavapärasemast sagedamini mets põleb.

2008. aasta maikuus oli seal üks hirmsamaid metsatulekahjusid Eestis – leegid tegid puhta töö rohkem kui 800 hektaril. Kõik elav kadus, maapind oli täis hukkunud linde ja pisiimetajaid.

Kustutustöö läks riigile maksma üle 600 000 euro ja sellesse pole arvestatud kuus päeva kestnud operatsiooni tööjõukulu.

Keskkonnakahju ületas selle summa kaarega – loodus sai kannatada rohkem kui 14 miljoni euro väärtuses.

2008. aastal oli ohtlik olukord, kui päästjad jäid tulele ette ja oli vaja eemalduda. Tegutsemist raskendas leviv suits, mistõttu päästetehnika jukerdas. “Teatavasti aparaadid töötavad sisepõlemismootoriga niimoodi, et nad vajavad hapnikku,” jutustas ta. “Kui metsaalune on tossu täis, siis hapnikku pole ja tehnika sureb lihtsalt välja, ei sõida. Ja seal tuligi eemalduda. Nõvale viiva kruusatee peale moodustati magistraalliin, kus võeti tuli lõplikult vastu.”

Loe Maalehest pikemalt sellest, kui keeruline on päästjail metsatulekahjusid kustutada. 

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.