Marko Mihkelson: Halvim, mis võiks juhtuda, on doominoefekt üle ELi

Marko Mihkelson
Riigikogu liige


 

Marko Mihkelson. F: Riigikogu kantselei / Albert Truuväärt
Marko Mihkelson. F: Riigikogu kantselei / Albert Truuväärt

Meie Jaanipäeva hommik tähistab suure segadusteaja algust Ühendkuningriigis, Euroopa Liidus, demokraatlikus läänemaailmas ja tegelikult kogu maailmas. Brittide otsus lahkuda Euroopa Liidust on vaatamata kõigile kartustele suur šokk ning vallandab arengud, mille tegelikke tulemusi näeme veel alles aastate pärast.

Esimese hinnangu brittide lahkumisotsusele andsid maailma finantsturud. Inglise nael kukkus kui kivi enam kui 30 aasta tagusele tasemele. Kõik võtmetähendusega börsiindeksid ning nafta hind on tugevas miinuses. Brexiti mõju maailmamajandusele on vähemalt lühemas perspektiivis selgelt negatiivne. Pole ime, sest Suurbritannia on ikkagi täna veel maailma viies majandus.

Need, kes Suurbritannias praegu rõõmustavad referendumi tulemuse üle, võivad peagi tabada ennast hoopis vastandlikust olukorrast. Pole välistatud, et Euroopa Liitu jäämist pooldavad šotlased ja ka iirlased Põhja-Iirimaal nõuavad oma iseseisvusreferendumit. Sinn Fein on juba jõudnud öelda, et nemad sooviksid referendumit Põhja-Iirimaa ühendamiseks Iirimaaga.

Šotlased, kes olid eile kõige euroopameelsemad, võivad nõuda iseseisvusreferendumi kordamist. Nii võib Ühendkuningriik olla vastakuti oma ajaloo suurima sisemise murenemisohuga.

Lahkumisotsus on peaminister David Cameronile suureks kaotuseks. Väga raske on ette kujutada tema jätkamist ametis, pealegi, kui Boris Johnson on nii palju energiat kulutanud Cameroni tõukamiseks. Valitsusevahetus, mida ei saa välistada, tooks paratamatult kaasa segadusteaja.

Euroopa Liit pole täna hommikul enam see, mis ta oli eile. Kõigile senistele kriisidele Kreekast rändeni on lisandunud eksistentsiaalne kriis. On päris ilmne, et vana moodi edasi ei saa. Üksnes brittide lahkumisläbirääkimised, mis peaksid nüüd algama, tekitavad täielikult uue olukorra Euroopa Liidu kõigil tasanditel. Keegi ei oska öelda, millega läbirääkimised lõpevad ning kuidas hakkab Suurbritannia tulevikus suhestuma Euroopa Liiduga. Parim, mis võiks juhtuda, on nn Norra variant.

Euroopa Liidu vastaste meeleolu on kindlasti ülev. Halvim, mis võiks juhtuda, on doominoefekt üle ühenduse, kus hakatakse brittide eeskujul nõudma uusi lahkumisreferendumeid. Populistid, nagu Le Pen Prantsusmaal või Wilders Hollandis, püüavad kindlasti segadusteaega enda kasuks pöörata.

Brittide lahkumisotsus seab tõsise surve alla kogu demokraatliku läänemaailma sisemise ühtsuse ning solidaarsuse. Rõõmustavad need, kes tahavad näha lääne ühtse väärtusruumi murenemist. Oht selleks on täna reaalne.

Vaba maailma piiril ning läänemaailma ühtsust kõrgelt hindavale Eestile on brittide otsus halb uudis. Mida lõhestatum ja katkisem on läänemaailm, seda haavatavamad võivad olla ka meie rahvuslikud huvid ning julgeolek. Seepärast on eriti oluline täna keskenduda toimunu maksimaalsele kriisijuhtimisele viisil, mis hoiaks ära brittide lahkumisotsusest tekkida võivad  tüsistused kogu läänemaailmale.

Allikas.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.