Allar Jõks: Doominoefekti vältimiseks tuleb EL-il olla valmis aluslepingute muutmiseks

Allar Jõks
Presidendikandidaat


 

Alla Jõks. F: Sorainen.
Alla Jõks. F: Sorainen.

Ühendkuningriigi lahkumist saab võrrelda lahutusega. Ka lahutuse puhul on mõlemal poolel põhjust peeglisse vaadata ja tänitamine paremat tulevikku ei loo. UK ja Euroopa Liidu suhte tulevik sõltub sellest, kuidas UK tunnustab n-ö ELi nelja põhivabaduse kehtivust: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine.

Doominoefekti vältimiseks tuleb EL-il olla valmis aluslepingute muutmiseks, et leida uus tasakaalupunkt skaalal rohkem/vähem Euroopa Liitu. Aluslepingute muudatuste jõustamine Eestis ilma rahvahääletuseta oleks aga vastuolus põhiseaduse kaitseklausliga.

Nagu selgitas riigikohus Euroopa Stabiilsusmehhanismi kohtuasjas, ei andnud rahvas 2003. aasta septembris Euroopa Liiduga ühinemiseks korraldatatud rahvahääletusel volitust piiramatult delegeerida Eesti pädevust Euroopa Liidule. Seetõttu peab eeskätt riigikogu iga Euroopa Liidu aluslepingu muutmisel, samuti uue aluslepingu sõlmimisel eraldi läbi arutama ja otsustama, kas Euroopa Liidu aluslepingu muudatus või uus alusleping toob kaasa sügavama Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ja sellest tuleneva Eesti pädevuste täiendava delegeerimise Euroopa Liidule, seega ka põhiseaduse põhimõtete ulatuslikuma riive.

Kui selgub, et Euroopa Liidu uus alusleping või aluslepingu muutmine toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, on selleks vaja küsida kõrgema võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust.

Lähiaastatel on Eesti suurimaks väljakutseks tagada ELi reformimisel muudatuste kooskõla meie põhiseaduse aluspõhimõtetega. Eesti ei peaks jääma pealtvaatajaks, vaid aktiivselt kaasa rääkima Euroopa Liidu konstitutsioonilises ülesehitamises. Eesti ELi eesistumine annab selleks suurepärase võimaluse.

One Response to "Allar Jõks: Doominoefekti vältimiseks tuleb EL-il olla valmis aluslepingute muutmiseks"

  1. Toivo Tomingas   27. juuni 2016 at 10:06

    Brexit näitas kätte EU seniste põhimõtete vead. On ilmne, et nii suurt monstrumit, nagu 28 riigi liit, ei ole võimalik paindlikult, piisavalt kiiresti, efektiivselt ja universaalsete seadustega juhtida. Paratamatult ei ole reeglid, mis sobivad hästi Läänemere regioonis, sobivaimad Vahemeremaades. Samalaadselt löövad ühishuvid paremini välja Atlandi rannikuriikides ja Doonauäärsetes riikides.
    Tegelikult peakski nüüd kodurahu ja tuleviku huvides niiviisi grupeeruma ja alustada tulebki Atlandi grupist. Kui sinna pakkuda peakorteriks Londonit, ei tarvitse brexit realiseerudagi.
    On muidugi suurriike, kes tahaksid olla tegijad mitmes grupis: Saksamaal on kindlasti huvid nii Läänemere, Atlandi, kui Doonaugrupis, Prantsusmaa aga tahaks tegija olla nii Vahemeres kui Atlandil. samuti Hispaania.
    Vaadake kaardile. Igas grupis saaks olema 7-8 tubli tegijat ja ühishuvid võiksid viia sünergi-lise plahvatuseni, mida praeguse EU juhtimise juures kuskilt ei paista.

    Vasta

Leave a Reply