Hanila vallalehe reportaaž Vatla baarist: Alles avatud, aga juba tahab laieneda

Hanila Valla Teataja juunikuu numbris on reportaaž hiljuti avatud Vatla baarist. 


Peeter Vissak
Hanila Valla Teataja toimetaja


Mare Rannaoja. F: Hanila Valla Teataja
Mare Rannaoja. F: Hanila Valla Teataja

Kui umbes aasta tagasi külastasin meie valla söögi- ja joogikohti, mis olid juba suletud või veel ei olnud avatud, siis ei uskunud ma ise ega vist keegi teine peale asjaosaliste, et 6. mail teeb Vatla baar oma uksed lahti.

Rootsi vahet tööl käiv Ivan Nikitin, baari omanik, andis tollal põiklevaid vastuseid, kuigi ei välistanud midagi. Ju tahtis mees kindla peale välja tulla. Tollal polnud piisavalt aega ei endal ega kellelgi teisel.

Mare Rannaoja, baari juhataja, leiab mõne hetke rääkimiseks ja palub kahevaheloleval kliendil veel paar minutit menüüd lugeda. Esimese asjana teatab Mare uhkelt, et avamispeolt käis läbi julgelt üle 300 inimese, mis tähendab, et ootus oli suur.

Tänapäeval teeb internet imesid, nii tulidki inimesed paar nädalat varem avaldatud teate peale kokku pea tervest Eestist – Tallinnast, Keilast, Varblast, Lihulast, Virtsust, Järvamaalt, Pärnust ja Libatsest. Ikka nii, et üks sõber jagas ja teine jagas ja lumepall läks.

Kui klient oma tellimuse kätte on saanud, räägib Mare, et külastajatest puudust ei ole. On möödasõitjad ja omakandi inimesed. Käiakse korraks päeval läbi, tullakse õhtul sööma või sõpradega koos istuma. Palju käib ka lapsi, kuigi pood on kohe kõrval. See on küll tõsi, et kuu lõpupoole jääb kohalikke inimesi vähemaks, aga pärast viiendat kuupäeva tullakse jälle. Nii see elu on.

Vaatan ringi ja miski on nagu puudu. Uurin, kus need stammkunded on, kes igas jumala baaris hommikust peale oma ainsat õlut soojendavad ja teisi külastajaid oma vaimukustega tüütavad. Selgub, et neid ei olegi. Rahvas on väga viisakas. Õhtul kõlbab tulla terve perega ja tullaksegi. Lapsed kaasas ja puha.

Õhkkond on väga demokraatlik ja läbisaamine hea. Siinkohal ei saa Mare jätta tänamata avamispeol olnuid. Kogu suure tralli peale läks puruks ainult üks klaas. Kõik lilled ja küünlad nii laudadel kui ka tualettides olid kenasti püsti ja kõik jäi puhtaks. Sama lugu ka järgmisel ansambliga peol.

Eks ole kõik oma elus ka teistsugust pilti näinud. Kui ikka standard kõrgel hoida, küllap see sinna püsima jääb.

Silmitsen letitagust – kangema kraami riiul on nagu ikka ja külmikus on igasugust kihisevat. Ilma prillita siitmaalt menüüd lugema ei ulata, aga Mare räägib, et mingeid külmutatud ja ülessoojendatud praade siit ei saa, kõik tehakse kohapeal ja värskelt. Ainult kotletid tehakse valmis juba hommikul.

Kella üheteist-kümnest hommikul poole üheksani õhtul saab sooja toitu. Pidulaudade puhul pakutakse lisaks praadidele ka mitmesuguseid suupisteid, näiteks mitmesuguse täidisega korvikesi ja muud paremat, ikka kohapeal tehtud. Toiduained paraku pole kohapeal kasvatatud, “öko” läheks liiga kalliks ja hind peletaks kliendid eemale.

Vaatan suurt saali ja mõtlen, et bändi kuulama võiks rohkesti rahvast mahtuda, aga istuma? Tuleb välja, et kui hoolega kokku hoida, tähendab kui laua ääres ühel pingil istuda mitte kolmekesi, vaid neljakesi, siis mahub pidu pidama isegi 70 inimest.

Kokk Liina käib siia Lõpe kandist, Janar on suuremate pidude ajal baarmeniks. Enamasti siis, kui ansambel ka on. Sügisest ilmselt uuesti. Baaridaamid-ettekandjad on Railis ja Kairis – kaks kena tüdrukut Lihulast.

Aga juba on ka arendamise plaanid, sest keegi ei osanud arvata, et sööjaid nii palju käima hakkab. Seega on plaanis ka teine kokk tööle võtta ja köök suuremaks teha. Lisatehnikat oleks ka vaja. Eks suvi näitab, kuidas asjad kujunevad. Lisaks kõigele pakutakse ka cateringi, kui on vajadus või pakitakse soe toit karpides kaasa. Samuti küpsetatakse kooke ja tehakse torte.

Kuidas konkurentsiga on? Kas ei karda? Mare on veendunud, et mingil juhul ei karda, sest hetkel siinkandis konkurentsi polegi. Minu oletuse peale, et mõni lisabaar võiks Karuse kanti ühtekokku tekitada mõnusa Bermuuda kolmnurga, kuhu mõni võib päriseks kaduma minna, Mare ainult naerab ja õige kah. Esialgu valitseb kohalikku toitlustust üsna kindlalt Vatla baar. Pole isegi vaja erilist reklaami teha. Suure tee ääres on kummalgi pool silt, et 300 meetri pärast saab süüa, kõik muu on suust-suhu jutt ja jagamised internetis.

Aga uued kliendid saabusid ja perenaisel oli kiire minek leti taha. Lõpetuseks ei oska muud öelda, kui et baari maine ja tulevased traditsioonid on tänaste külastajate kätes.

Loe Hanila Valla Teataja juunikuu numbrit siit. 

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.