Põhja- ja Baltimaade madalsooeksperdid tutvuvad Lääne-Eesti soodega

14.-16. juunini külastavad Eestit naaberriikide madalsooeksperdid, kes tutvuvad ringreisil Saaremaal ja Lääne-Eestis siinsete liigirikaste madalsoode ning nende taastamisvõimalustega.

Üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 koostöö raames toimuva kohtumise eesmärgiks on tutvuda nii heas seisus olevate kui taastamist vajavate madal- ja allikasoodega ning jagada naaberriikide ekspertidega kogemusi rikutud madalsoode taastamisvõimaluste osas.

Viimastel aastakümnetel on liigirikkad madalsood kogu Lääne-Euroopas, sealhulgas ka Eestis, väga haruldasteks muutunud, sest neid on aastakümneid peamiselt põllumajanduslikel ja metsanduslikel eesmärkidel kuivendatud. Seetõttu on asutud otsima võimalusi nende taastamiseks.

Eestis ühtegi suuremahulist madalsoo taastamisprojekti veel läbi viidud ei ole, kuid pikad ja põhjalikud uuringud Harjumaal Paraspõllu soos on andnud vajalikke teadmisi ja kogemusi kasutatavate taastamismetoodikate osas. Esimesed suuremahulised taastamistööd madalsoos algavad käesoleval aastal Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal.

„Viimastel aastatel oleme katsetanud madalsoode taastamist, peamisteks võteteks veetaseme tõstmine ja põõsarinde eemaldamine, mõnikord võib vajalikuks osutuda ka tekkinud kuivenduse tagajärjel vohama hakanud sinihelmikamätaste eemaldamine,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. „Kuid näiteks Rootsis on liigirikaste madalsoode taastamisel mindud väga ekstreemsete meetodite juurde – kuni selleni välja, et kogu kuivenduse järgselt kujunenud kooslus ja sellega seotud orgaaniline kiht eemaldatakse ning madalsoo hakkab nii öelda nullist uuesti kasvama,“ tõi ta näite riikide erinevast lähenemisest soode taastamisele.

Kolmepäevasel seminaril külastatakse Harjumaal Paraspõllu sood ja Valgeraba, Saaremaal Viidumäe looduskaitseala, Vilsandi rahvuspargi ja Üügu maastikukaitseala madal- ja allikasoid ning Läänemaal Avaste madalsood. Seminaril osaleb 30 madalsoode taastamisega seotud ametnikku ja eksperti Eestist, Lätist, Norrast, Rootsist, Soomest ja Taanist.

Lubjarikkal aluspõhjal leiduvad madalsood on väga liigirikka taimestikuga, kus kasvavad paljud haruldased orhideed ja näiteks ka mõlemad Eestile endeemsed (ainult Eestile omased) taimeliigid – eesti soojumikas ja saaremaa robirohi.

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.