Läänemaal peetakse nelja pärimuslikku jaaniõhtut

Balti riikide ühise festivalitraditsiooni Baltica korraldamise kord on jõudnud üle kolme aasta taas Eestisse. 29. rahvusvaheline folkloorifestival, mis sai alguse 1987. aastal Leedust, toimub Eestis juba kümnendat korda ja on seekord muutnud nime eestipärasemaks – Pärimuspidu Baltica.

2016. aastal on oluline just peo pidamise kunsti ja rahvakalendri pühade väärtustamise eesmärk, pärimusmuusika pidu peetakse suurel suveaja pühal – jaaniajal.

Eesti Folkloorinõukogu on sel korral pööranud oma pilgu rohkem maale ja looduse rüppe, kogukondade ja ühistegevuste kesksemaks. Varem toimunud linna- ja maapäevade asemel leiavad aset suured peopäevad Moostes ja Vanamõisas ning väiksemad kohalikud peod külaplatsidel.

Baltica liikumise juurde soovisime leida uusi osalisi, tugevalt kogukonda ja pärimust hoidvaid tegijaid ja kohti, kes tahavad kaasa lüüa, andes oma panuse Baltica toimumisele Eestis. Tänu aktiivsetele külavanematele, kultuuritöötajatele ja folkloorirühmadele jõuab Baltica pärimuspidu toredatesse taludesse, küladesse, õuedele, mägedele ja parkidesse. Kõik Eesti maakonnad on esindatud ja kokku on Balticaga liitunud 36 eriilmelist jaanipidu.

Läänemaal toimub neli Eestimaa jaaniõhtute hulka kuuluvat pärimuslikku jaaniõhtut. Jaaniõhtuid tehakse Kuijõel, Salevere Salumäel, Üdrumal ja Vormsil.

Baltica pärimuslikel jaaniõhtute kohtadel on kaunid nimed – Undva, Keava, Juula, Juba, Kurla, Pääsna, Kääpa, Lüllemäe, Emmaste, Vandjala, Käsukonna, Kuijõe, Salevere Salumägi, Üdruma, Uudeküla, Allikukivi, Kurgja, Valtu-Nurme, Vana-Vigala, Karilatsi, Elme, Võhma, Sikeldi, Tsirguliina, Atsalama, Tuhalaane, Osula Harjumägi, Ahja, lisaks Vormsi ja Kihnu saar ning Tallinn, Tartu, Pärnu, Kunda, Antsla.

Need ehedad jaaniõhtu kogukonnad avavad ka kõigile teistele huvilistele oma külaplatsid ja õuealad ning kutsuvad kaema oma paikkonna kombeid ja rikastama koosolemist. Enamik neist pakuvad, nagu Baltica pärimuspidugi, tasuta või isikliku osaluspanusega õhtuid, mis on suunatud pere kõigile põlvkondadele. Olulisel kohal on ühiselt peo ettevalmistamine ja jaanitule süütamine, tule tegemisele oma panuse andmine ja ühistegevustes osalemine.

Üllatuslikult on suurel osal jaaniõhtute seltskondades olemas mõni Jaani-nimeline, kes kindlasti tule süütab või on selleks mõni muu tore kogukonna tava. Kõige levinum komme on lillepärgade meisterdamine ja kandmine jaaniõhtul, samuti on tähtis kolm korda ümber tule käimine hea õnne toomiseks, ka jaanivihtade tegemine ja ravimtaimede kogumine.

Jaaniõhtul loovad pärimuslikku meeleolu ansamblid ja esinejad, tõstes aukohale rahvamuusika ja pillilood. Baltica folklooriliikumist esindavad nii Eesti laulu- ja tantsukollektiivid, üksikesinejad kui ka vähemusrahvused. Erilist põnevust toovad aga Baltica külalisansamblid välisriikidest Lätist, Leedust, Poolast, Valgevenest, Venemaalt, Soomest, Ukrainast, Šveitsist ja Gruusiast.

Olulised märksõnad on ettevalmistumine ja eelhäälestumine. Eesmärk pole tulla peole üksnes tarbima, vaid teha pidu ise. Usume, et kõige õigem püha tunne tuleb endasse just siis, kui saad olla osaline, panustada ühiselt peo või tähtpäeva pidamisse.

Jaanipeo koht on erilise õhustikuga, kui see on üheskoos korrastatud ja kaunistatud, jaanitulle lisab igaüks oma puuhalu või oksakese, kõigil on kaasas oma piknikukorv või saab toidulaud kaetud koostööna. Seega kutsume kõiki otsima jaaniõhtuks välja mõni oma paikkonna jaaniaja laul, panna selga piduriided või rahvarõivad ning jaanitule ääres võtta ette ühiseid pärimuslikke tegevusi.

Eesti Folkloorinõukogu soovitab uurida jaaniaja maagiat, võtta ette mõni ennustus või nõidus, valmistada koos kasevihad ja käia saunas. Tehke ise muusikat ja laulge koos mõni laul, meenutage esivanemaid ja kohalikke traditsioone.

Kaunist ja pärimuslikku jaaniaega ning kohtumiseni Baltica jaaniõhtutel!

Kristin Viljamaa
Eesti Folkloorinõukogu

www.baltica.ee

www.facebook.com/balticaeesti

Baltica Eestimaa jaaniohtud_flaier

 

Vasta

Sinu e-maili ei avaldata.