Varimajanduse uuring: kasvama on hakanud ümbrikupalga pooldajate hulk

eurod raha

Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud varimajanduse uuringust selgub, et elanike suurenenud maksevõime tingimustes on vähenenud illegaalsete sigarettide suitsetajate hulk. Salaalkoholi turg püsib stabiilsena.

Kiire palgakasv on survestamas madalama konkurentsivõimega ettevõtteid ja kasvama on hakanud elanike osakaal, kes pooldavad ümbrikupalkade maksmist. Ka ümbrikupalga saajad on sellega enam rahul kui eelnevatel aastatel.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing nimetas, et riigi maksupoliitika kujundamisel on oluline arvestada sellega, et ei soodustataks varimajanduse kasvu. “Nii võib liialt kiire aktsiisitõus ja seega hinnatõus tuua kaasa ostud odavamatest naaberriikidest ja siseriikliku musta turu kasvu, lootus väikese palga puhul maksutagastusele võib olla põhjuseks eelistada ümbrikupalka,” ütles Josing.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et varimajanduse tõttu jäävad riigil saamata arvestatavad summad, mida võiks kasutada ühiskonna arenguks.

“Kui kodanikud hindavad õiglast konkurentsi ja aktsepteerivad riigi maksupoliitika põhimõtteid, siis on ka riigil lihtsam varimajandust piirata,” märkis Oviir.

Oviir nimetas kõige murettekitavamaks trendi, et järjest suureneb ümbrikupalga maksmist toetavate inimeste hulk. “Peame kasvatama inimeste teadlikkust sellest, et riigi tagant varastamine pole aktsepteeritav ning selgitama, millest nad ümbriku palka vastu võttes ilma jäävad,” lausus Oviir.

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul näitavad varimajanduse andmed, et amet on suutnud viimaste aastate tubaka- ja alkoholiaktsiiside kasvud kokku koguda ning salakaubandust ohjeldada. “Töötamise registri statistika näitab ka, et ettevõtjad on aidanud vähendada ümbrikupalga probleemi. Murelikuks teevad aga varimajanduse andmed, mis viitavad, et noorte suhtumine ümbrikupalka on muutunud soosivamaks. See on kahtlemata suund, mis võib tulevikus negatiivselt mõjutada ettevõtete konkurentsitingimusi, konkreetsetest ümbrikupalga saajatest rääkimata,” ütles Helm.

Ümbrikupalka sai 2015. aastal iga kümnes töötaja. Nagu ka eelmistel aastatel, maksti 2015. aastal illegaalset t öötasu kõige enam ehitusvaldkonnas, kus sai ümbrikupalka 33% kõigist illegaalse töötasu saajatestKõige enam suurenes aga aastaga põllumajandusettevõtetest ebaseaduslikku t öötasu saanud töötajate osakaal, mis on seletatav põllumajandusettevõtete raske majanduslik olukorraga. Kui 2014. aastal moodustasid põllumajandusest ümbrikupalka saanud töötajad vaid 3% kõigist illegaalse töötasu saajatest (varasematel aastatel jäi see vahemikku 6‐9%), siis 2015. aastal tõusis see 20%‐ni.

Ümbrikupalkade maksmist ei pooldanud 2015. aastal 68% töötajatest ja see näitaja on viimase kümne aasta jooksul j ärjest langenud. Illegaalset töötasu pooldas 15% töötajatest. Ümbrikupalkade pooldamist põhjendati enim sellega, et Eestis on liiga kõrge maksukoormus – 70% illegaalse t öötasu pooldajatest õigustas ümbrikupalku töötajate liiga suure maksukoormusega ja 67% ettevõtete kõrge maksukoormusega.

Ümbrikupalkade maksmise tõttu jäi riigil 2015. aastal hinnanguliselt saamata maksuraha 158 miljonit eurot.

Salaalkoholi osakaal eesti viinaturust oli 2015. aastal 19% ja see osakaal pole viimase aastaga muutunud, kuid on oluliselt väiksem kui näiteks 2000. aastal (38%).

Kuna peamine põhjus salaalkoholi tarbimiseks on selle odavamas hinnas võrreldes legaalse alkoholiga, võib tarbimise vähenemist põhjendada inimeste parema majandusliku toimetulekuga. Soodsamat hinda pidas väga oluliseks 80% illegaalse alkoholi tarbijatest. Salaalkoholist loobumise põhjustest on kõige enam ehk 9% kasvanud põhjus, et majanduslik olukord lubab osta legaalselt.

Arvestuste j ärgi müüdi 2015. aastal illegaalset alkoholi kokku ligikaudu 1,4 miljonit liitrit ning riigieelarvesse jäi salaalkoholi tarbimise tõttu laekumata 13,9 miljonit eurot.

2015. aastal langes nii müüdud salasigarettide hulk kui ka illegaalse kaubanduse osakaal kogu sigaretiturust. Kokku müüdi 2015. aastal hinnanguliselt 380 miljonit salasigaretti ja see moodustas sigarettide siseturumahust 19%.

Ka salasigarette ostetakse peamiselt soodsama hinna tõttu. Legaalsete sigarettide paki keskmine hind oli 2015. aastal 3.07 eurot ja illegaalsetel sigarettidel 1.98 eurot. Madalamat hinda pidas v äga oluliseks 59% ning mõnevõrra oluliseks 26% salasigarettide ostjatest. Palju tuuakse sigarette kaasa v älismaalt, kõige sagedamini Venemaalt. Lisaks Venemaale toodi 2015. aastal sigarette rohkem kaasa ka L ätist, mujalt riikidest harvem.

Nii nagu salaalkoholi tarbimist mõjutab ka illegaalsete sigarettide suitsetajaid majanduslik olukord. Legaalsete sigarettide suitsetajate hulgas peeti kõige olulisemaks seda, et legaalselt võimaldab sigarette osta piisavalt hea majanduslik olukord.

Salasigarette rahaline käive ulatus 38 miljoni euroni. Kokku jäi riigil 2015. aastal illegaalse sigaretikaubanduse tõttu saamata ligikaudu 53,1 miljoni euro eest aktsiisi‐ ja käibemaksu.

Eesti Konjunktuuriinstituudil varimajanduse uuring käsitleb illegaalset alkoholi ja tubakatoodete turgu ning ümbrikupalkade temaatikat. Uuring põhineb 2015. aasta lõpus täiskasvanud elanike hulgas läbi viidud küsitluste tulemustel, ekspertide hinnangutel ja statistika analüüsil.

Leave a Reply