Riigikontroll: Kohalikud omavalitsused peaksid olema aktiivsemad nende eestkostel olevate laste elatisraha sissenõudmisel

riigikontroll

Valdav osa omavalitsusi, kelle eestkostel on vanemliku hoolitsuseta lapsi, on jätnud nende eest elatisraha sisse nõudmata: 84 omavalitsusest vaid 7-s oli elatisraha sissenõudmisel kasutatud ära kõik seadusega pakutud võimalused, 36 omavalitsuses ei olnud aga elatise nõudmiseks mitte midagi ette võetud.

Seaduse järgi tuleb olukorras, kus lapse ema või isa on elus ja teada, neilt elatist nõuda, ning kui nemad oma kohustust ei täida, tuleb nõuda seda vanavanematelt. Suurema eestkostetavate arvuga omavalitsustest ei olnud Kohtla-Järvel nõutud mitte üheltki kohustatud isikult elatist 34 lapse puhul 35-st, Tallinnas 56 lapse puhul 87-st ja Narvas 13 lapse puhul 27-st. Tegevusetust põhjendatakse sageli kohustatud isiku raske majandusliku olukorraga. Mitmel juhul põhjendati passiivsust väitega, et asjaga tegelemiseks ei ole omavalitsuses piisavalt ressursse.

Üldjuhul peab igakuine elatis olema vähemalt pool kuupalga alammäärast (praegu 215 eurot), kuid kohus võib vanema (või vanavanema) majanduslikku olukorda arvestades määrata elatiseks ka väiksema summa. On näiteid, kus see on ligikaudu 10 korda väiksem. Kehtib põhimõte, et ükskõik millises summas panus on oluline. Elatist saab tagasiulatuvalt nõuda ühe aasta ulatuses vaid kohtu kaudu. Auditis kogutud andmed näitavad, et kohtus tehtud kokkulepped peavad paremini. Samuti saab vaid kohtu määratud otsuseid edastada kohtutäiturile täitemenetlusse.

Riigikontrolli arvates pöörduvad omavalitsused kohtusse tihti liiga hilja. Ligikaudu kolmandikul kordadel on kohtusse mindud alles teisel aastal pärast eestkoste seadmist ehk juba ajal, millal osa võimalikust elatisnõudest ei ole enam tagantjärele sissenõutav. Kohus saab vajaduse korral teha näiteks eestkostjale ettekirjutusi, et see eestkostetava huvide eest paremini seisaks.

On positiivne, et riik plaanib lähiajal elatisabi andmiseks lastele suuremat toetust. See hakkab puudutama ka omavalitsuse eestkostel olevaid lapsi, kuid ainult juhul, kui omavalitsus on nende laste huvides elatise saamiseks aktiivselt tegutsenud. Seetõttu soovitab Riigikontroll sotsiaalkaitseministril analüüsida võimalust kasutada seda raha teatud tingimustel ka asenduskoduteenuse rahastamiseks ning töötada välja selleks vajalikud reeglid. Praegu ei ole elatist, mis on asenduskodu lastele nende vanematelt laekunud, enamasti lapsega seotud kuludeks kasutatud, sest lapse ülalpidamise asenduskodus katab riik.

Auditiaruande täisteksti saab alla laadida siit.

One Response to "Riigikontroll: Kohalikud omavalitsused peaksid olema aktiivsemad nende eestkostel olevate laste elatisraha sissenõudmisel"

  1. Pingback: Juuni uudiste ülevaade – Alimendid.ee

Kommenteeri