Abituna näivate looma- ja linnupoegade aitamine võib neid hoopis kahjustada

F: Pixabay.com
F: Pixabay.com

Keskkonnaamet tuletab meelde, et kõik abituna näivad looma- ja linnupojad ei vaja inimese abi ning sageli võib inimese sekkumine pigem kahju tuua. Ka liikluses tuleb arvestada tavalisest sagedamini teedele sattuvate loomapoegadega.

Varasuvi on looduses järglaste kasvatamise aeg ja looduses liikuv inimene võib kohata loomapoegi, kes esmapilgul võivad jätta abitu ning hüljatud mulje. Sellised loomad on tihti vaid näiliselt üksi, sest enamasti on nende vanemad inimese poolt ajutiselt eemale peletatud.

Kui inimene satub vastamisi linnupesa, noorlooma või pesakonnaga, tuleks koheselt tuldud teed pidi rahulikult taanduda. Pikem peatumine leitud loomapoegade juures võib muuta olukorra pöördumatult halvemaks, kuna inimese juuresoleku tõttu võivad vanemad oma pojad hüljata, röövloomad pesa rüüstata ning linnupojad liiga vara pesast lahkuda.

„Inimene samastab loomapoja käitumist inimlapse abitusega ja ruttab abi korraldama, püüdes looma või lindu inimese arvates paremasse kohta ümber paigutada, näiteks koju viia. Seda ei tohi aga mitte mingil juhul teha,” ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. “Looma- või linnupoegade teisaldamine katkestab kontakti poegade ja vanemate vahel. Sellise tegutsemisviisiga seab inimene loomapoegade edasise elu ohtu. Lisaks ei suuda inimesega harjunud metsloomad sageli enam loodusesse naastes iseseisvalt hakkama saada. Seetõttu ongi kõige õigem leitud looma- või linnupoegadest kohe eemalduda.”

Seoses looduses hoogsalt kestva sigimisperioodiga peavad eriliselt tähelepanelikud olema ka kõik maanteedel liiklejad. Oma elu alustavad loomapojad on kohmetud, kogemusteta ja uudishimulikud. „Praegu kohtab teede ümbruses sageli rebasekutsikaid, kitsetalli, parditibusid ja teisi aeglaselt ning ettearvamatult maailma avastavaid metsloomapoegi. Loomadega kokkupõrgete vältimiseks on liiklejail vaja olla hoolikas ja ettevaatlik, seda eriti varastel hommiku- ja hilistel õhtutundidel,“ rõhutas Talvi.

Keskkonnaamet tuletab meelde, et selgelt vigastatud metslooma või -linnu leidmisel tuleb viga saanud isendist teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Seejärel edastab valveoperaator teate pädevale isikule, kes hindab olukorra tõsidust ning otsustab, kuidas edasi tegutseda.

Kommenteeri